Päevatoimetaja:
Sander Silm

Neste vastulause Alan Vahtile: biokütustel tuleb vahet teha (1)

Copy
Tankimine.
Tankimine. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Alexela juht Alan Vaht süüdistas hiljuti konkureerivaid tanklakette, et nad müüvad biovaba diislikütuse sildi all sulaselget biodiislit. Loo peale aktiveerus Neste, kes pidas vajalikuks selgitada, et Vaht eksib, kuna biokütustel tuleb vahet teha.

Neste Eesti hulgimüügijuht Urmas Kuuse alustas sellest, et nemad müüvad teise põlvkonna biokütuseid, mida kutsutakse HVOks ehk hüdrogeenitud taimeõliks. Suurel kuumusel töödeldes saab õlidest ja jäätmetest parafiinne diislikütus, mis on fossiilse diislikütusega koostiselt ja omadustelt identne, värvitu ja peaaegu lõhnatu. 

Samas on HVO puhtam kui fossiilne diislikütus, samuti on seal vähem aromaatseid aineid ja väävliühendeid. Ka HVO külmakindlus on -37 kraadi ja säilivus fossiilse diislikütusega võrreldav, lisas Kuuse.

Neste peab biodiisliks aga esimese põlvkonna biokütust ehk FAMEt (fatty acid methyl ester). Ka selle kütuse tootmiseks kasutatakse biomassi, kuid seda töödeldakse esterdamise teel. Lõpp-produkti jääb alles õli ning just õlisisalduse tõttu ei tohi biodiislit fossiilsesse kütusesse üle 7 protsendi lisada.

Biodiisel ei talu ka palju üle -10 kraadist madalamaid temperatuure ning selle säilivusaeg on suhteliselt lühike. Seetõttu on soovitatav, et biodiislit kasutav sõiduk oleks igapäevases kasutuses – talvel on oluline, et kütus tarbitakse ära 3 kuni 4 nädalaga, suveperioodil 3 kuuga.

Nüüd jõuamegi Kuuse sõnavõtu tuumani. Nimelt müüb Neste oma tanklates HVO kütust, kus esimese põlvkonna FAMEt ei sisaldu, ütleb ta. «Vastavate siltidega tankuritel «ei sisalda biodiislit» juhib ettevõte tähelepanu kahe biolisandina kasutatava kütuse erisusele,» selgitas Kuuse.

Sisuliselt on kogu vaidluse tuum selles, kes mida biodiisli all silmas peab. Vaht ütles, et nii FAME kui ka HVO on mõlemad biodiislid, aga Neste ütleb, et kuna HVO erineb oma omadustelt nii oluliselt eelkäijatest, ei saa teda biodiisliks nimetada.

Märksõnad

Tagasi üles