/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2019/11/07/12721070t1h9a74.jpg)
Hasartmänge on raha peale mänginud viimase kahe aasta jooksul 50 protsenti Eesti 15–74-aastastest elanikest, selgub uuringust Eesti elanike kokkupuudete kohta hasartmängudega. Hasartmängudega on vähemalt korra õnne proovinud 70 protsenti inimestest.
Iga teine Eesti elanik on viimasel ajal hasartmängudega õnne proovinud (4)
Seda on vähem kui 2017. aastal, mil sama näitaja oli 66 protsenti, teatas rahandusministeerium.
Sealhulgas on väljaspool internetti hasartmänge viimase kahe aasta jooksul mänginud 41 protsenti ja internetis 31 protsenti küsitletutest. Üldse kunagi on hasartmänge mänginud 70 protsenti 15–74-aastastest.
Hasartmängijate hulgas domineerivad nii internetis kui ka väljaspool internetti mehed ja 30–39aastased, väljaspool internetti ka maa-asulate elanikud.
Hasartmängusõltuvuse risk elanikkonnas püsib uuringu järgi samal tasemel kui kaks aastat varem. Mõningate probleemidega ning tõenäolisi patoloogilisi mängijaid on elanikkonnas vastavalt 4 ja 2 protsenti ning mängijate seas 9 ja 5 protsenti. Aastal 2017 olid samad näitajad vastavalt 6 ja 2 ning 10 ja 2 protsenti.
Probleemide kogemist tunnistab otsesõnu 6 protsenti kõigist viimase kahe aasta jooksul hasartmänge mänginutest, kes valdavalt väidavad, et probleemid on minevikku jäänud. Tõenäoliste patoloogiliste mängijate segmendis väidab endal probleeme olnud olevat 81 protsenti ning ka neist tunnistab probleemide olemasolu praegu vaid 5 protsenti.
Riskirühma kuuluvad mängijad möönsid enim, et on mänginud suurema summa peale kui alguses kavas ning et on vaielnud endaga koos elavate inimestega selle üle, kuidas oma rahaga ümber käia.
Enamasti ei ole uuringus osalenud probleemide korral abi otsinud. Levinuim abivahend on enesele mängukeelu seadmine, mida on teinud umbes iga neljas probleeme tajuv mängija. Võimalusest endale mängukeeld seada on teadlik 69 protsenti viimase kahe aasta jooksul hasartmängudega kokku puutunutest.
Teadlikkus on kõrgem sihtrühmades, kelle seas kokkupuute ulatus hasartmängudega on kõrgem, samuti vanemaealiste seas.
Tänavu aasta algul jõustunud seadusemuudatus suunab 1 protsendi hasartmängumaksu aastasest laekumisest sotsiaalministeeriumile, et rahastada hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevusi, sealhulgas ennetust ja nõustamist.
Kantar Emori läbiviidud uuringu tellis Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskus, seda rahastati rahandusministeeriumi, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu ja ASi Eesti Loto ühisprojektina. Uuring valmis telefoni- ja veebiküsitlusena, mille valim oli 2935 vastajat.