Alexela juhatuse liikme Alan Vahti sõnul on turule siginenud tanklakette, kes müüvad biovaba diislikütuse sildi all sulaselget biodiislit. «Skeeme on kütuseturul ennegi punutud, kuid nii otseselt näkku valetamist ei mäletagi,» ütles ta.
Alan Vaht: kütuseturul toimub nahaalne tarbijate petmine (12)
Vaht kirjutas oma blogis, et turul on tekkinud anomaalia, kus osad kütusemüüjad reklaamivad, et nende diislikütuses pole biokomponenti. Samas on see tema teada ilmselge vale, kuna konkurentide kütus sisaldab HVOd ehk hüdrogeenitud taimeõli, mis on maailmas üks enimlevinud biokütus. Teatavasti on vanakooli fossiilkütuste järele endiselt nõudlus olemas, kuna paljud tarbijagrupid peavad biokütuseid, eriti esimese põlvkonna omasid, mootoritele ohtlikeks.
Vaht jätkas, et pettus tuleneb Euroopa Liidus kasutatavast kaupade nomenklatuurist, mille kohaselt HVO ja diislikütus lubatakse tarbimisse täpselt sama koodiga. «Pealegi ei ole Eestis vähemalt täna veel võimalik HVO sisaldust diislikütuses analüüsida. Samal ajal on tähelepanuväärne, et biovabaduse reklaamijad esitavad keskkonnaametile oma igakuiseid biokütuse aruandeid, kus näidatakse, et biokütuse kohustus on täidetud justnimelt HVOga,» lisas Vaht.
«See täna turul leviv lihtlabane valetamine on tarbijaid tugevalt eksitav, mida peab uurima Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,» ütles ta. Ehkki Alexela juhatuse liige käis välja karmid süüdistused, ei soostunud ta ühegi konkurendi nime nimetama ega konkreetseid juhtumeid välja tooma.
Mitmed tanklaketid, näiteks Neste, on viimasel ajal teatanud, et toovad turule arktilise diislikütuse, mis ei sisalda biodiislit. Seda kinnitavad ka tankuritel toodud kleebised.
Seadus käsib müüa täisfossiilset kütust
Vahti kriitika tuleb panna konteksti, kus Alexela on konkurentidest veidi paremal positsioonil. Teatavasti on riik mudinud biokütuse nõude täitmist paindlikumaks. Igas liitris ei pea olema minimaalne nõutud hulk biolisandit, vaid iga kütusefirma täidab keskkonna- ja kliimanõudeid oma äranägemise järgi. Alexela, kes on investeerinud miljoneid eurosid gaasitanklatesse, täidab selle nõude kodumaise biometaani müügiga. See tähendab, et nad võivad rahulikult kõrvalt täisfossiilseid kütuseid edasi müüa. Need on odavamad ja nende järele on endiselt nõudlus.
Teistel Eesti kütusemüüjatel biogaasitanklaid ei ole, mistõttu tuleb neil kliimakohustus täita füüsiliselt diislisse ja bensiini biolisandit segades. See varieerub 3–10 protsendi vahel. Samas on riik andnud vastukäivaid sõnumeid, kuna vedelkütuse seaduse viimane eelnõu variant sedastab, et kui tarbija soovib 100 protsenti fossiilset kütust, peab kütusemüüja talle seda ka pakkuma. Loe selle kohta põhjalikumalt siit.
Alan Vaht resümeeris, et kliimaeesmärkidest tulenevalt on üleminek taastuvatele ja alternatiivsetele puhtamatele kütustele hädavajalik. «Biokütuste tootmine peab olema säästev ja vastama säästlikkuse kriteeriumitele. Hoolimata sellest, milliseid biokütuseid on segatud bensiini ja diislikütuse hulka, peavad tarbijad teadma, mida nad tarbivad.»