Luik: Eesti vajab uut investeerimisfondi kaitsetööstuse start-up'ide jaoks

Kaitseminister Jüri Luik Postimehe otsesaates. Saatejuht Vilja Kiisler. Foto: Erik Prozes / Postimees

Eesti riik peaks läbi investeerimisfondide süstima kohalikesse kaitsetööstusettevõtetesse senisest rohkem raha, kuna sektori eripäradest tulenevalt on ettevõtetel sageli probleeme nii laenutagatiste saamisega kui investeeringute kaasamisega, leiab kaitseminister Jüri Luik.

«Näiteks on nii finantsteenuseid pakkuv sihtasutus KredEx kui riikliku riskikapitalifondi valitseja SmartCap kinnitanud, et investeeringute puhul on tõepoolest kaitsetööstusel teatud piirangud, mille tõttu see sektor ei ole investoritele atraktiivne või nad ei tohi sinna investeerida,» seisab Jüri Luige kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM).

Minister teeb seetõttu ettepaneku, et MKM ja EAS uuriksid võimalusi meetmeteks, kus et riigi tootearendusmeetmete puhul oleksid abikõlblikud ka relvade ja laskemoonaga seotud projektid. Sihtaustus Kredex võiks Luige hinnangul aga analüüsida võimalusi kasvufaasis olevatele kaitsetööstusettevõtetele riskikapitali investeeringute pakkumiseks.

Kaaluda võiks Luige hinnangul ka SmartCapi näitel sellise uue fond loomist, kuhu oleks kaasatud nii riigi kui erasektori investeeringud. Riik saaks osaluse fondis, teeb fondi sissemakse ja selle vastu märgitakse riigile fondi osakuid. Seejärel SmartCap või selle analoog investeerib kapitali riskikapitalifondi, kes kaasab eraraha ja investeerib selle omakorda ettevõtetesse.

«Nii saavutatakse turuloogikale võimalikult lähedane investeerimisolukord, ilma vajaduseta luua täiendavaid riigi otsese osalusega ettevõtteid või soetada ettevõtte tooteid,» leiab Luik. «Riigieelarve mõistes oleks selline investeering neutraalne, sest riik märgib investeerimisfondi osakuid ja saab investoriks, ehk riigieelarvesse kulu sellest ei teki. Kui investeering õnnestub, siis lisaks algsele kapitalipaigutusele on võimalik investeeringutelt teenida kasumit.»

Algne investeering ehk kapitalipaigutus peaks Luige sellise plaani realiseerumisel tulema siiski vähemalt osaliselt riigieelarvest. Kui soovitakse luua kaitsetööstusele eraldi fondi, siis need vahendid tuleb riigieelarvest leida.

Sarnaselt fondifondi investeeringute põhimõttel on rahastatud näiteks Viljandi pakiautomaaditootjat  Cleveron, milles riigil on osalus 13 protsenti.

Kaitseministeerium ise on viimase kümne aastaga kaitsetööstussektori tekitamiseks investeerinud kokku 4,4 miljonit eurot, toetades näiteks ettevõtete ekspordipotentsiaaliga kaitsealaseid teadusarendusprojekte.

Viimasel paaril aastal on kaitsetööstuse toetamise eelarve olnud kuni 700 000 eurot aastas, mida on näiteks neli korda rohkem kui rohket meediatähelepanu pälviva «Ajujahi» konkursi auhinnafond. 2018. aastal läks kaitseinvesteeringute 251 miljonist eurost kogumahust 53 Eesti ettevõtetele.

Eesti kaitsetööstusettevõtete käive on aastas rohkem kui 80 miljonit eurot, millest eksport moodustas 2018. aastal 39 protsenti ehk 34,3 miljonit eurot, ja see kasvab ligi 10–15 protsenti aastas. Ettevõtete peamised sihtturud on Põhjala ja Balti riigid, aktiivselt tegutsetakse ka USA ja Lähis-Ida suunal.

Eesti kaitsetööstusettevõtted tegelevad kaitseotstarbelise varustuse tootmisega aga ka küberkaitselahendustega, autonoomsed süsteemide, sensorite, side- ja seiretehnoloogiate ja elektroonika arendamisega. Väga vähesel määral toodavad Eesti ettevõtted militaarrelvi ja laskemoona.