Kriminaalbüroo juht rõhutab, et mitte mingil juhul ei tohi võõrastele anda ligipääsu oma arvutile või pangakontole. «Ükskõik milline lubadus ei kaalu üles ohte, mida andmete avaldamine kaasa toob. Arvutis on kelmidel ligipääs kõigile seal olevatele failidele – dokumentidele, fotodele, e-postile. Kelmid võivad seda veel hiljem kurjasti ära kasutada,» selgitas Tambre ja lisas, et kelmid võivad ära kasutada ligipääsu pangakontodele, et toime panna ka teisi kuritegusid. «Kannatanute pangakontodelt liikus läbi teadmata päritoluga raha ning lisaks kelmusele võib see olla ka rahapesu üks viise,» selgitas Tambre.
Tema sõnul on inimeste teadlikkus erinevate kelmuste osas siiski tõusmas ning novembris pöördusid politseisse ka need inimesed, kes olid kelmuse ohvriks sattunud kaks kuud või kaks aastat tagasi. Inimesed teavitavad politseid tihti ka siis, kui nad raha polnud kaotanud, kuid neile on sellise pakkumisega helistatud. «Siinpuhul on suur roll olnud ka meedial, kes on aidanud levitada infot erinevate kelmuste kohta ja inimesi hoiatanud,» sõnas Tambre.
«Kelmidel jagub Eestis tegevust seni, kuni inimestes on usk, et telefonikõne teeb rikkaks. Selline pakkumine on muidugi ahvatlev, kuid tasub meeles pidada, et keegi raha niisama ei kingi. Selle asemel tasub alati ise uurida, mis firmaga on tegu ja veenduda, et pakkumine on päris. Julgustan inimesi kahtluste korral ka ühendust võtma otse politseiga, helistades näiteks infotelefonil 612 3000, saame anda nõu ning kui paistab, et tegemist on kelmusega, selle eest hoiatada,» ütles Tambre.
Investeerima kutsuvad kelmid on käesoleval aastal Eesti inimestelt välja petnud üle kolme miljoni euro. Enim kahjusid on kannatanud Harjumaa elanikud, kus kahju on pea kaks miljonit eurot. Pärnumaa elanikud on kelmidele andnud ligi 600 000 eurot ja Ida-Virumaa inimesed ligi 200 000.