Libeda aja meeldetuletus: majaesisel jääl kukkunu kahjud hüvitab majaomanik

Liigeldes tuleb ka endal silmad lahti hoida ja libedust märgata, et õnnetusi vältida. Foto: Sander Ilvest

Libeda ajaga on inimeste kukkumisoht suurem ja seepärast tasub nii liiklejatel kui ka kõnniteede haldajatel olla tähelepanelik. Liiklejatel lasub kohustus liigelda ohutult ja kõnniteede haldajad peavad omal poolt tagama teede heakorra.

Tallinna munitsipaalpolitsei menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Triin Uudeväli kinnitas, et juhul kui inimene kukub majaomaniku hooldada oleval kõnniteel, siis lasub vastutus ja kukkumise tagajärjel tekkinud kahju korvamise kohustus majaomanikul. Kannatanul on õigus majaomanikult kohtu kaudu nõuda ravikulude ja haiguslehele jäämise puhul vahekulude, mida töötaja muidu töötades saaks, hüvitamist. Hüvitise suurusjärku aga kusagil reguleeritud pole ja kahjunõude suurus tuleneb sellest, kui suurt kahju on kukkunud isik saanud ja kuidas ta suudab kahju suurust tõestada.

Kahjud hüvitab see, kelle vastutusalasse kõnnitee puhastamine kuulub: kui see on korteriühistu vastutada, siis maksabki hüvitise korteriühistu, kui tegemist on linna kõnniteega, maksab hüvitise linn jne. 

Kindlasti aga ei hüvitata kõiki kukkumisi ning Uudeväli rõhutas, et inimestel lasub kohustus ohuolukordi minimeerida ja võimalikke kukkumisi ennetada. Selleks peab eelkõige valima ilmale vastavad jalanõud ning olema ettevaatlik raskemates ilmaoludes liigeldes. «Iga kukkumist vaadatakse eraldi ja kindlasti peab olema põhjuslik seos tekkinud trauma ja põhjustaja vahel, sest libedal kukkumise põhjuseks võib hoopis olla nt kõnnitee serv või komistamine maha pillatud eseme tõttu jne,» selitas Uudeväli, et igas kukkumisejuhtumis ei saa süüdistada teelõigu haldajat.

Seesam kindlustuse statistika: enim vigastatake end just kukkudes

Seesam kindlustuse statistikast selgub, et täiskasvanud vigastavad end enim kukkudes ning seda nii koduaias toimetades kui ka libedal tänaval liigeldes.

«Täiskasvanud on suured komistajad ja kukkujad. Enam kui pooltel juhtudest on meil registreeritud õnnetusjuhtumites süüdi kukkumine või komistamine. Neist enam kui kolmandik juhtub kodus toimetades ja ülejäänud talvistes oludes libisedes. Kukkumistele järgnevad pallimängudes saadud vigastused, kus statistikale toetudes saab ohtlikuimaks lugeda korvpalli mängimist,» tegi Seesami õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden ülevaate levinumatest õnnetusjuhtumitest.

Tuleb arvestada, et talvel suureneb kukkumise risk ja seda peamiselt ootamatust libedusest tingitult. Libedal kukkumised lõppevad paremal juhul põrutuse, hullemal juhul lausa luumurdudega. Kindlustaja sõnul esineb kõige rohkem käeluumurdusid ja õlavigastusi, millele järgnevad jalaluumurrud, kuid on ette tulnud ka selliseid juhtumeid, kus katki on nii puusaluu kui ka mõlemad käed. «Varasematest talvedest meenub lugu inimesest, kes libedaga trepil kukkus ja mõlemad sääreluud murdis. Vigastusest tervenemine kestis pikalt, misjärel maksime kliendile välja püsiva puude hüvitise,» tõi kindlustaja näite ühest kukkumisega seotud rängast õnnetusest.

Niisiis tasub talvel rõhku panna pigem ohutule liiklemisele ja selleks sobivale rõivastusele, mitte niivõrd kaunile väljanägemisele, kuna parim kaitse ilmaolude vastu on ikkagi nende realistlik hindamine ja sellest tulenev käitumine.