:format(webp)/nginx/o/2019/12/11/12801989t1h4cf9.jpg)
Keskkriminaalpolitsei pidas rahapesukahtlusega kinni kolm Tiiu Järvistele kuulunud makseasutuse GFC Good Finance Company AS töötajat, kellest kaks Harju maakohus vahistas. Järvistet vahi alla ei võetud, kuid talle esitati kahtlustus ka omastamise katses.
«Ma ei suuda ja ei taha uskuda, et ettevõtte töötajaid selliseid kahtlaseid tehinguid tegid,» kommenteeris Tiiu Järviste Äripäevale ja lisas, et lausa sõnatuks võttis teda aga talle esitatud 8 miljoni euro omastamise kahtlus.
«See oli ühe korrespondentpanga kontol olev raha, mille Läti rahapesu andmebüroo külmutas peale seda, kui Eesti finantsinspektsioon kevadel meilt tegevuslitsentsi ära võttis. Me tahtsime selle raha kliendile tagastada, aga ei saanud,» selgitas Järviste.
Pikemalt Äripäevas. Tiiu Järviste pole tänase päeva jooksul Postimehe kirjalikele päringutele ega kõnedele vastanud.
Lisaks Järvistele peeti rahapesus kahtlustatavatena kinni 36-aastane Andrii ja 40-aastane Aleksei. Prokuröri taotlusel vahistas Harju maakohus kaks viimast, kuna vabaduses olles võivad nad prokuröri hinnangul kriminaalmenetlusest kõrvale hoida või jätkata sarnaste tegude toimepanemist, teatas riigiprokuratuur.
Kriminaalasjas seni kogutud tõenditele tuginedes on alust arvata, et GFC-s on 2018. aastal varjatud rahapesukahtlaseid tehinguid, mille tulemusena on makseasutuse kaudu liikunud ligi 3 miljonit eurot kuritegelikust tegevusest saadud raha. Lisaks esitati Tiiu Järvistele kahtlustus selles, et ta püüdis omastada ligi 8 miljonit eurot.
Riigiprokuröri Marek Vahingu sõnul on prokuratuur, keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitsei ja finantsinspektsioon suunanud oma tähelepanu võimalikele Eestis tegutsevatele rahapesijatele.
«Koostöö tulemusena oleme kontrollimas Eestis makseasutusena tegutsenud GFC Good Finance Company ASi töötajate suhtes tõusetunud rahapesu kuriteokahtlusi. Kriminaalmenetluse eesmärk on lisaks tõe väljaselgitamisele ennetada ja tõkestada Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi kasutamist rahapesuks ning seeläbi suurendada ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust,» sõnas Vahing.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul on kriminaalmenetlusse vaja teistsugust võimekust taolise kuritegeliku tegevuse tõkestamisel, kuna professionaalsed rahapesijad on politseile keeruline väljakutse.
«Eelmisel aastal majanduskuritegude büroosse loodud finantskuritegude grupi töö on hea näide sellest, kuidas finantsvaldkonda tundvad ja valgekraelisele kuritegevusele spetsialiseerunud ametnikud suudavad keerulised ja rahvusvahelise mõõtmega kuriteod avastada juba algusjärgus ning nende toimepanemise kiiresti lõpetada,» lisas Laur.
GFC tegevuse kontrollimiseni jõuti prokuratuuri, keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitsei ja finantsinspektsiooni koostöö tulemusena.
Kriminaalmenetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei ja juhib riigiprokuratuur. Finantsinspektsioon on GFC-lt tegutsemisloa ära võtnud ning äriühing selles valdkonnas edasi ei tegutse.
Ettevõtja Tiiu Järviste teatas kevadel, et finantsinspektsiooni otsus tunnistada GFC makseasutuse tegevusluba kehtetuks on kahetsusväärne.
«Esmalt soovin kinnitada kõikidele GFC Good Finance Company AS-i klientidele, et kõik nende kontodel olevad rahalised vahendid tagastatakse,» ütles Järviste maikuus saadetud pressiteates.
«Mis puudutab aga FI juhatuse poolseid süüdistusi rahapesu ja omavahendite minimaalsuuruse nõude teadlikku ja tahtlikku rikkumist, siis nende süüdistustega ma absoluutselt ei nõustu. GFC Good Finance Company AS on omalt poolt nendele süüdistustele vastuväited ja selgitused esitanud ning kavatsen kindlasti ka kasutada seadusest tulenevat õigust otsus kohtus vaidlustada,» kommenteeris ta.
Enda sõnul kahetseb Järviste, et taotles makseasutusele litsentsi Eestis, mitte mujal. «Varasemalt Finantsinspektsiooni poolt tähelepanuta jäänud globaalne rahapesu toimus meie riigis aastaid varem, nüüd üritatakse aga Eesti mainet kohalikke väikeettevõtteid sulgedes päästa,» lisas ta.
FI tühistas maikuus makseasutuse GFC Good Finance Company tegevusloa, kuna firma on rikkunud rahapesu vastaseid reegleid ning muid seadusandlikke nõudeid. GFC tegevuses on inspektsiooni teatel esinenud ulatuslikke probleeme seoses rahapesuvastase tegevuse ja tunne-oma-klienti protseduuride rakendamisega.
Samuti ei ole makseasutuse omavahendite suurus vaatamata FI korduvatele teavitustele vastanud pikka aega seaduses sätestatud minimaalsele nõudele.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)