/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/12/10/12801499t1h6179.jpg)
Valitsuse majandusarengu komisjon sai ülevaate meremajanduse kitsaskohtadest, mis takistavad laevade Eesti lipu alla tulemist.
Majandusarengu komisjon arutas laevade Eesti lipu alla toomist
Valitsuse majandusarengu komisjon sai teisipäevasel istungil ülevaate meremajanduse kitsaskohtadest, mis takistavad laevade Eesti lipu alla tulemist, komisjon andis ministritele ülesande esitada merendusvaldkonna juhtimise ja koostöö parandamiseks ja merendussektori toetamiseks lahendused komisjoni jaanuari istungile, edastas valitsuse pressiesindaja.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas, rahandusminister Martin Helme ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu said ülesandeks läbi mõelda ning 28. jaanuaril toimuval istungil esitleda ettepanekud meremajanduse juhtimise tõhustamiseks ja merendussektoris töötavate ettevõtete paremaks toetamiseks. Samuti lepiti kokku ministeeriumide kootöös kiirendada vajalike rahvusvaheliste konventsioonide ja seadusmuudatuste menetlemist.
«Eesti kui mereriigi staatuse tõstmine ning laevade sinimustvalge lipu alla toomine on koalitsioonilepingus sätestatud prioriteedid, mille saavutamiseks tuleb meil pidevalt koostööd teha. Sellel valdkonnal on suur potentsiaal,» ütles komisjoni istungit juhtinud peaminister Jüri Ratas.
Eesti merendusnõukoda on teinud analüüsi probleemidest, mis mõjutavad meremajanduse arendamist ning muuhulgas ei soosi laevade toomist Eesti lipu alla. Nõukoja presidendi Tarmo Kõutsi sõnul vajavad lahendamist mereõigust puudutavad küsimused ning valdkonna juhtimisega seotud ülesanded.
Meremajanduse potentsiaali piiravad ka väiksemad probleemid, nagu näiteks välismaiste relvastatud turvameeste kasutamise keeld Eesti lipu all sõitvatel laevadel. Samuti oleks vaja luua riiklik finantsgarantiisüsteem laevaehitajatele ning turundada Eesti lipu alla toomise ideed ja kaldasektorit.
Tallinki juhatuse liige Kadri Land lisas, et riigi toetust vajab kaubalaevastiku kõrval ka reisilaevastiku arendamine.
Teise päevakorrapunktina vaatas komisjon läbi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Kaimar Karu esitatud variandid, kuidas saaks veelgi alandada elektrihinda suurtarbijatele ja seeläbi tõsta Eesti majanduse konkurentsivõimet ning meelitada välisinvesteeringuid.
Ettepanekud puudutavad võrgutasusid, taastuvenergia tasu ning elektriaktsiisi alandamist suurtarbijatele, kellel on olemas energiatõhusust tõendav sertifikaat. Konkreetsed ettepanekud võetakse arutamisele 2020. aasta kevadel, kui on valminud elektri- ja gaasiaktsiiside täpsem analüüs ja ettepanekud.
Peaministri juhitav valitsuse majandusarengu komisjon koguneb kord kuus, et saada ülevaade majanduse seisust, leida lahendusi ministeeriumideülestele koordinatsiooni vajavatele küsimustele, kaasata eksperte ja huvirühmi ning tegelda majanduskeskkonna arendamisega.
Komisjoni kuuluvad väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, sotsiaalminister ning välisminister. Teised ministrid osalevad komisjoni istungil peaministri kutsel, kui teemakäsitlus eeldab vastutava ministri kohalolu.