/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/07/25/12402786t1hfcd2.jpg)
Keskkonnaminister Rene Kokk kinnitas määruse, millega põlevkivituhk vabaneb ohtliku jäätme märgistusest.
Ministri allkiri vabastas põlevkivituha ohtlike jäätmete nimekirjast
Uuest aastast on seega Eestis ohtlikke jäätmeid ligi üheksa miljonit tonni tänavusest vähem, ühtlasi avanevad avaramad võimalused põlevkivituhka taaskasutada.
«Põlevkivituhk ei ole kivisöetuhast ohtlikum ja seega ei peaks see olema ohtlik jääde, nagu seda pole ka kivisöetuhk,» ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. «Nüüd saab põlevkivituhka hakata ka eksportima, varem oli eksport aeganõudva bürokraatia ning pelgalt ohtliku jäätme kategooria tõttu pea olematu.»
Heinma lisas, et põlevkivituha kasutamise peale mõtleb praegu üha enam ettevõtjaid. Põlevkivituhal on palju kasutamisvõimalusi, näiteks teedeehitusel, kus see sobib pinnase stabiliseerimiseks, aga ka ehitusmaterjalide, väetiste, tsemendi tootmisel. Samuti saab seda kasutada plastitööstuses.
Et aga jäätmete taaskasutamist veelgi hoogustada, on keskkonnaministeeriumil plaanis muuta riigihangete seadust. «Sinna saaks teatavate valdkondade hangetesse lisada, et näiteks teedeehituses või muus ehituse valdkonnas võiks kasutada meie oma materjale – põlevkivituhka, aherainet, pinnast jms,» selgitas Heinma.
Saamaks selgust, kas põlevkivituhka on jätkuvalt põhjust ohtlikuks jäätmeks liigitada, tellis keskkonnaministeerium Tallinna Tehnikaülikoolilt ja Tartu Ülikoolilt ühisuuringu. Selle uuringu tulemusel selguski, et põlevkivituha võib ohtliku jäätme märgistusest vabastada.