Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Elektrikatkestuse korral aitab varugeneraator

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Bensiinigeneraator.
Bensiinigeneraator. Foto: Meelis Meilbaum

Elektrita võib üle ujutada kelder, turvasüsteemid lakata toimimast ja toit rikneda. Et seda vältida tasuks piirkondades, kus katkestusi sageli esineb, soetada koju varugeneraator.


Paljud majaomanikud ei taha oodata järgmist pikka elektrikatkestust ning soovivad kasvõi osaliselt katta oma elektrivarustuse avariigeneraatoriga. Kuidas aga seda teha?

Ühe võimalusena pakub Baltic Marine tegevjuht Ardo Kuusk  liita kokku kõikide lampide, kütteseadmete, külmikute ja muude tarbijate võimsused ning välja arvutada täpne võimsus, mida pere vajab.

Väikesed portatiivsed bensiinigeneraatorid (3000-5000 W) võivad olla küll väetid, aga katavad suure osa elumaja esmatarbevajadustest. Ka üks või mitu seadet võib ühendada eraldi pikendusjuhtmetega otse vajalike tarbijate järele, nagu katel, tsirkulatsioonipump ja valgustus.

«Samas ei tohi unustada, et need seadmed on kasutuseks ainult välitingimustes, mitte siseruumides,» hoiatab spetsialist. Hinnad algavad 300 eurost.

Kui soovite aga paremat elektrivarustust ja mitte lihtsalt ellu jääda, on soovitav vaadata juba diiselgeneraatorite poole, mille võimsus on 6000-10 000 W. Selleks tuleb vedada pikendusjuhtmed seadmeteni või paigaldada juba oma tarbimiskilbi ette käsitsiümberlüliti «Võrk-Generaator».

Kilbis võib tekitada ka niinimetatud garanteeritud toite osa,
kus generaator toidab põhilist osa teie elamisest ja jätab välja vähemolulised, näiteks elektrikerise. Taoliste generaatorite hinnad jäävad 1000 ja 6000 euro vahele.

Suurematel generaatoritel (6000W ja edasi) on juba elektristarter ning kui sellega koos soovitakse mugavust, mida võimaldab automaatika, siis tuleks investeerida kohtkindlalt (statsionaarselt) paigaldatud
diiselgeneraatorisse. Võrgutoite ja generaatori toite ümberlülitus peab samuti olema automaatne.

Automaatika, mis käivitab generaatori elektrikatkestuse korral, on sellistel masinatel juba standardvarustuses. «Sel juhul võite ka kodust eemal kindel olla, et majapidamine jääb ellu, õlu külma ja tuba sooja,» lubas Kuusk.

Näpunäiteid generaatori soetamiseks:

  • Kui te ei vaja kolmefaasilist toidet ja pole kolmefaasilisi tarbijaid, siis kasutage ühefaasilist generaatorit. Väikestel kolmfaasilistel generaatoritel piisab juba üle 20 protsendi koormuse ebaühtlusest, kui pinged nihkuvad paigast.
  • Kõik portatiivsed generaatorid (1-10 kW) on ette nähtud töötamaks vabas õhus. Ruumis sees ei piisa üksi sellise generaatori heitgaaside ärajuhtimisest, vaid peate paigaldama ka elektriventilaatori, mis juhib sooja õhu ruumist välja ja lisaks on vajalikud ventilatsiooniavad, kust õhk sisse ja välja liigub.
  • Suurema generaatori paigaldamisel tasub kaaluda generaatori paigaldust konteineriga õue - viite müraallika majast välja. Sellised konteinerid on valmistatud juba piisava müraisolatsiooniga ning on ilmastikukindlad.
  • Generaatori autonoomne tööaeg sõltub kütusevarust. Väiksemad generaatorid suudavad ühe liitri kütusega toota 2 kWh elektrienergiat, suuremad kuni 4 kWh. Diiselgeneraatorite kütusena võib kasutada erimärgistatud ehk sinist diiselkütust.
  • Mõelge, kas on vaja kõiki tarbijaid generaatori järele ühendada või igaks juhuks reserv jätta.
  • Kui generaator tundub kallis, siis te ei vaja seda.
     
Tagasi üles