Brenti nafta saab peagi otsa

Royal Dutch Shell naftaplatvorm Põhjameres. Foto: HO/Reuters/Scanpix

Briti-Hollandi naftakompanii Royal Dutch Shell plaanib sulgeda järgmisel aastal viimased puuraugud, kust pumbatakse Brenti toornaftat, mis tähendab, et maailma tuntuima nafta baashinna (benchmark) aluseks olevat naftat varsti enam ei pumbatagi.

Brenti naftat pumpavad puuraugud asuvad Põhjamere Ida-Shetlandi basseinis, mis asub umbes 115 miili (185 km) Šoti Shetlandi saartest kirdes.

Paljud ettevõtted on 1970ndatel aastatel avastatud naftaväljadelt juba kadunud, aga seni on Brenti naftal olnud eriline staatus, sest ta naftavälja esimene ja suurim leiukoht. 1980ndate aastate lõpul sai Brentist nafta maailmaturu baashind ja on seda tänaseni. Sellega kaubeldakse Kontinentidevahelisel börsil (ICE) ning see on baashinnaks peamiselt väljaspool Põhja-Ameerikat.

«Brent on olnud selle tööstuse nurgakiviks juba üle 40 aasta,» ütles The Wall Street Journalile Shelli Ühendkuningriikide üksuse direktor Steve Phimister. Teiseks kõige olulisemaks nafta baashinnaks on tänaseks kujunenud WTI (West Texas Intermediate).

Shell avastas Brenti naftaleiukoha 1971. aastal ning nimetas selle mustlagle (ingl. k. brent goose) järgi. Naftakompanii nimetas tol ajal oma naftaleiukohti merelindude järgi. Leiukoha arendus oli hiigelsuur ja kallis.

Põhjamere naftapalavik sai hoo sisse pärast Araabia naftaembargot 1970ndate aastate alguses, kui musta kulla hind neljakordistus ning 1979. aastal toimunud Iraani revolutsioon. Piirkonnast sai ka süvaveepuurimise ja muu uue tehnoloogilise innovatsiooni rakendamise piirkonnaks. Brenti naftaleiukoht asub neli miili (6,4 km) merepinnast.

Alates sajandivahetusest on Põhjamere naftatoodang hakanud kahanema.

Oma tipus 1982. aastal toodeti Brenti naftat 500 000 barrelit päevas. Samal ajal kui Brenti nafta tootmine kahaneb, lisati Brenti hinda kujundavasse naftakorvi teiste Põhjamere leiukohtade naftasid.

Praegu toodetakse Brenti hinda kujundavat naftat veidi üle miljoni barreli päevas, kuid aastaks 2025 prognoositakse selle kahanemist poole võrra, 500 000 barrelini ööpäevas.

WTI hinda kujundava toodangu maht on neli korda suurem – neli miljonit barrelit ööpäevas, mis moodustab neli protsenti maailmatoodangust.

Mõned analüüsikeskused, teiste hulgas Oxfordi energiauuringute instituut usub, et lõpptulemusena baashinna kujunemisel Brent ja WTI liidetakse.