Soomes elab praegu 70 000 eestlast. Lisaks alaliselt sinna kolinutele pendeldab Eesti ja Soome vahet pidevalt, lausa iga nädal, veel hinnanguliselt 15 000, võibolla isegi kuni 17 000 eestlast.
Pendelrände uurija: Eesti tööandjad ei taha Soomest naasnud «pehmosid» (39)
Just neid Vabamu tegevdirektor Keiu Telve oma Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöös lähemalt uuriski.
Huvitavamatest järeldustest rääkis ta KUKU raadio saates «Neeme Raud. Siin».
«Pendelrändajate puhul on jutt peamiselt oskus- ja ehitustöölistest ning meestest, teisisõnu siis Kalevipoegadeks tituleeritutest,» rääkis Telve. «Kuid mina näen neid ennekõike väga ettevõtlikena, kes leiavad kahe riigi vahel võimalusi.»
Kõrgem palk on sageli peamine motivaator, miks Soome tööle minnakse.
Ent mitte ainult: ka töötingimused. Töötajatesse, ka lihttöötajatesse, suhtutakse Soomes teisti kui Eestis, väidab Telve oma uurimuse põhjal.
Ta toob näiteks ühe Eesti naise, kes tegi Eestis koristustöid ja otsustas siis Soomes proovida ning leidis töökoha ühes sealses teatris.
«Tema üllatus oli hästi suur, kui ta oma sünnipäeva hommikul läks tööle ja sel hommikul oli tal vastas teatri direktor lillebuketiga ja kogu kollektiiv oli üles rivistatud. Ja see hetk läks talle tohutult hinge. Just see mõte, et ta tõesti on üks kollektiivist, ükskõik mis tööd ta teeb. Ma kuulen seda oma intervjuudes hästi tihti – kuidas eestlased, kes Soome lähevad, tunnevad, et neid tõesti väärtustatakse seal.»
Kuid Telve kuulis intervjuudes seda, et Eesti tööandjad ei ole vahel huvitatud Soomest naasvaid eestlasi tööle võtma, sest nad on «pehmeks» läinud – et nad tahavad «teab mis suuri asju.» «Palgaküsimus on üks asi, aga nad nõuavad ka puhkusepäevi ja vanematoetusi ja mis kõik veel. Et nad on harjunud sellega, et neil on õigused töötajatena,» rääkis Telve.
Ta ütles, et uurijana ta näeb, et Soomest saadud kogemused hakkavad siiski Eesti töökultuuri ka «nügima» lähemale Põhjamaa läänelikule mustrile, kus võibolla ei ole oluline tingimata enda surnuks töötamine.