Noor tippjuht: ratsa rikkaks saamisega tegelevad idufirmad liiguvad ettevõtlusest eemale

Mihkel Tammo. Foto: Tairo Lutter

Tööstusettevõtte Estanc juhi Mihkel Tammo sõnul liiguvad idufirmad eemale sellest, miks ettevõtteid üldse asutatakse, ning mõistlikum oleks luua innovatsioonikehasid olemasolevate ettevõtete külge.

27-aastase tööstusettevõtte Estanc juht rääkis intervjuus, et idufirmad peaksid endaga ise toime tulema. «Muidugi on üllas, et nad tulevad välja ideega, mis on skaleeritav, aga ma eelistan seda mudelit, mida kasutavad suured firmad, kus luuakse enda külge kiirendeid. Me tahame ise seda meetodit rakendada, kus paneme tellimused idufirmale sisse ja ütleme, et siin on probleem, lahendage ja me anname esialgse rahastuse. See on mõistlik, sest tööd rahastab ettevõte, kelle jaoks seda hüpoteesi kontrollitakse,» ütles ta.

Tammo selgitas, et talle start-up'i teema fundamentaalselt ei meeldi, sest see rajaneb investoritel. «Ma näen seda ise, et ühel päeval hakatakse ettevõtteid vaatama nagu mingeid finantsasju. Öeldakse, et ma võin ettevõtte osta ja seejärel tootlust oodata, nagu start-upp'e müüakse tootluse teenimise eesmärgil. Minu meelest läheb see eemale sellest, miks ettevõtteid tehakse,» ütles ta.

«Näen seda ka oma tuttavate peal, kes idufirmasid teevad, kes räägivad praegu ühest asjast ja neli kuud hiljem teisest asjast. See on ratsa rikkaks saamise asi ja seda võiks ümber suunata. Ettevõtete külge innovatsioonikehade loomine olekski variant,» ütles Tammo.

Küsimusele, kas tööstuses on praegu mingisugune nihe toimumas, sest uue aja tööstusettevõtted, näiteks Cleveron, on vanematega võrreldes täiesti teistsugused, vastas Tammo, et asi on põlvkonnavahetuses.

«Kui vaatame Cleveroni, siis sellised võiksidki Eesti tööstusettevõtted olla. 1990ndatel asutatud ettevõtted on suurema osa oma tegutsemisajast teinud allhanget, aga tegelikult vajame rohkem ettevõtteid nagu Cleveron, kellel on oma tooted, tehnoloogiad ja patendid. Seal on lisandväärtus ja marginaal,» sõnas ta.

 Selleks, et muudatus toimuks, oleks Tammo sõnul vaja uue põlvkonna juhte. «Kui panna 20 aastat ettevõtet juhtinud juhid innovatsiooni tegema ja ärimudeleid muutma, siis on see küllaltki naiivne. Ma arvan, et see muutus juhtub suhteliselt automaatselt. Kui vanad juhid ise ei lähe, siis kirstus või pensionile ikka. Tuleb peale uus põlvkond, kes suudab muuta suhtumist,» lisas ta.