
Justiitsministeerium plaanib luua konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistuse, mille eesmärk on pankrottidel silma peal hoida ning neis selgust luua.
Justiitsministeerium plaanib luua konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistuse, mille eesmärk on pankrottidel silma peal hoida ning neis selgust luua.
«Suur osa pankrotimenetlusi raugeb pankrotti välja kuulutamata. Selle tagajärjel jäävad välja selgitamata maksejõuetuse põhjused, pahatahtlikult pankroti põhjustanud isikud vastutusele võtmata ja ebaseaduslikult võõrandatud vara pankrotivarasse tagasi toomata. Kannatada saavad nii konkreetsed võlausaldajad, kelle nõuded jäävad rahuldamata, kui ka majanduskeskkond tervikuna,» alustas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kristiina Padu uue ameti vajaduse selgitust.
Ta jätkas, et ei tohi unustada pankrotimenetluse avaliku huvi aspekti, mis seisneb üldise ärimoraali parandamises, ausate majandussuhete loomisele innustamises, maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamises, ühiskonna kaitsmises maksejõuetute ühingute eest ning maksejõuetuse kiirel ja korrektsel viisil lahendamises. «Avaliku huvi tagamise eest peaks seisma aga eelkõige riik. Teatud osas on riik seda ka juba teinud, luues pankrotimenetluseks vajaliku õigusraamistiku ja korra. Samas on praktikas suureks probleemiks varatud võlgnikud, kellel pole vahendeid isegi pankrotimenetluse läbiviimiseks. Varatute ühingute pankrotimenetluse läbiviimine ettevõtluskeskkonna kaitseks on kaalukat avalikku huvi vääriv ka rahvusvaheliste seisukohtade kohaselt,» selgitas Padu.
«Kuivõrd kehtiv kord Eestis ei ole taganud vähese või puuduva pankrotivaraga võlgnike puhul piisavat maksejõuetuse põhjuste uurimist, mistõttu saab kahjustada ka lepinguliste suhete aus läbiviimine, peab riik tegema midagi täiendavat suunamaks ettevõtjaid õiguskuulekale käitumisele. Pika analüüsimise ja kaalumise tulemusena tegi justiitsministeeriumi juurde kuuluv maksejõuetuse revisjoni töörühm ettepaneku lahendada probleem sellega, et luua ka Eestis maksejõuetuse teenistus. Analoogne süsteem on kasutusel Soomes, kus pankrotiombudsmani institutsioon loodi juba 1995. aastal,» rääkis Padu.
Tema sõnul kaaluti maksejõuetuse teenistuse asukoha valimisel erinevaid variante ning leiti, et kõige paremini sobib see olemasolevatest asutustest konkurentsiameti juurde. «Oluline on tagada teenistuse sõltumatus, erapooletus ja iseseisvus otsustamaks, millistes konkreetsetes menetlustes on teenistuse sekkumine vajalik. Arvestades teenistuse väiksust (viis inimest – teenistuse juht, kolm (pankroti)juristi ja üks tehniline töötaja), ei ole mõistlik luua ka eraldi ametit,» lisas Padu.
Teenistuse ülesanded: