/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/09/04/2028693t1he542.jpg)
Endise poliitiku, ärimehe ja sideinseneri Tõnis Paltsi hinnangul on ametnikud ja turgu valitsevate ettevõtete juhid 5G-sagedusspektri jagamisel laskunud demagoogiasse, seejuures peavad ettevõtete juhid silmas pigem firma kui riigi huve.
Palts süüdistab suuri telekome konkurentsi piiramises
Palts kritiseeris väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karule saadetud avalikus kirjas peamiselt küll Elisa Eesti tegevjuhi Sami Seppäneni kirja Paltsile, ent märkis, et analoogseid näiteid leiab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ametnike ja teiste turgu valitsevate operaatorite huvide kaitsjate juurest.
Muu hulgas heitis Palts Seppänenile ette konkurentide, eelkõige Levikomi laimamist ja Eesti huvide asemel Elisa seisukohtadest lähtumist. Laimamisega on Paltsi sõnul kaasa läinud ka ametnikud.
Samas märkis Palts, et küsimus pole niivõrd Levikomis, kuivõrd demagoogia vastu võitlemises ja ärikultuuris ning välisettevõtte kohaliku juhi suhtumises Eestisse kui banaanivabariiki.
Palts pöördus oma kirjas minister Karu poole sooviga, et riik tunnistaks sageduslubade konkursi puhul Euroopa Liidu soovitusi, ELi uue elektroonilise side koodeksist tulenevaid nõudeid, teiste ELi riikide senist 5G-konkursside praktikat ning Eesti Konkurentsiameti soovitusi.
«Eriti groteskne on riigi rahaga käia kohut kaitsmaks Eestile kahjulikku otsust turgu valitsevate ettevõtete huvides piiramaks konkurentsi ja teha Euroopas ainulaadne samm – võtta väikeoperaatorilt ära temal juba olemasolev sagedus,» lisas Palts.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) kuulutas tänavu 19. veebruaril välja avaliku konkursi 5G-võrkude rajamiseks sageduslubade andmiseks, määrates konkursil osalemise tähtajaks 25. märtsi.
Kui ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri jaanuarikuise määruse eelnõu nägi konkursi osas ette kaht alternatiivi – nelja sagedusloaga ja kolme sagedusloaga varianti –, siis vastuvõetud määrusega piirati väljastatavate sageduslubade arvu kolmega ning igale sagedusloale oli ette nähtud vahemik 130 megahertsi.
21. veebruaril vaidlustas Levikom Eesti OÜ kohtus konkursi teate, kohus keelaski esialgse õiguskaitse korras konkursi läbiviimise sagedusalas 3410 kuni 3800 megahertsi kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
Konkurentsiamet on seejuures soovitanud riigil 5G-sagedusload panna oksjonile väiksemate plokkidena, mitte jagada sagedusala kolmeks või neljaks alaks.
Septembrikuise otsusega jättis Tallinna halduskohus Levikomi kaebuse rahuldamata, leides, et MKM ei ole konkursi teate aluseks oleva määruse tegemisel kaalutlusreegleid rikkunud ning määrus on õiguspärane. Kohus leidis, et kolme sagedusloa andmine oli mõistlik kompromisslahendus.