/nginx/o/2009/01/13/116696t1hbeaf.jpg)
Venemaa ja Ukraina gaasitüli tõttu hakkab niigi langev majandus veel kiiremini kukkuma, kuna gaasinappuse tõttu on paljud ekspordisektori ettevõtted sunnitud uksed ajutiselt sulgema.
Gaasitüli langetab riikide majandust veelgi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gaasitüli avaldab mõju ka nende riikide majandusele, kes ise otseselt Venemaa gaasist ei sõltu või on see sõltuvus väike, nagu näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal, vahendab
saadet «Välisilm.»
Praeguseks on gaasist ilma jäänud ka Gruusia ja Armeenia, kes Ukraina gaasijuhtmetest kuidagi ei sõltu. Nagu kahe aasta eest, purunes väidetavalt ka nüüd Gruusiat Venemaaga ühendav gaasijuhe.
Slovakkia, mis sõltub vene gaasist sajaprotsendiliselt, taaskäivitas Jaslovske Bohunice tuumajaama, põhjustades sellega pahameelt naaberriigis Austrias, kellel endalgi gaasi napib. Samuti kehtib Slovakkias gaasikriisi tõttu eriolukord.
Bulgaaria aga oli sunnitud sulgema kaks suurt väetisetehast, mis varustasid riiki nii väetise kui ka ekspordidollaritega. Riburadapidi suletakse väiksemaid ettevõtteid ning paljudes koolides on õppetöö katkenud.
Lisaks on Vene gaasitarned täielikult katkenud ka Euroopa Liidu eesistujamaale Tšehhi Vabariiki, Rumeeniasse, Bosniasse, Horvaatiasse, Kreekasse, Ungarisse, Makedooniasse ja Serbiasse. Itaalia saab ainult kümme protsenti kokkulepitud gaasitarneist ja tõsised on probleemid ka Türgis.