/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/09/12/5825559t1h7367.jpg)
Põllumehed korraldavad järgmisel nädalal Toompeal meeleavalduse, kuna lisaks ebaõiglastele eurotoetustele on valitsuserakonnad vaatamata varasematele lubadustele vähendanud siseriiklikke hüvitisi.
Põllumehed korraldavad Toompeal meeleavalduse
Eile tegi riigikogu rahanduskomisjon ettepaneku eraldada 2020. aasta riigieelarves täiendavad 5 miljonit eurot põllumajandusettevõtete üleminekutoetuseks, millega oleks toetuse summa tuleval aastal 10,3 miljonit eurot.
Üleminekutoetuste eesmärgiks on osaliselt kompenseerida Eestile Euroopa Liidu (EL) eelarvest eraldatud väiksemaid põllumajandustoetusi. Eesti otsetoetuste tase on seejuures EL-is kõige madalam.
Täna Brüssel, homme Toompea
Seetõttu nõuavad Eesti Läti ja Leedu põllumehed avalikus pöördumises võrdset kohtlemist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste jagamisel uuel eelarveperioodil, aastatel 2021–2027.
Avalikus pöördumises Euroopa Ülemkogu presidendile Charles Michelile, Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Parlamendi presidendile David Sassolile rõhutatakse taas, et Balti riikide põllumeeste otsetoetuste tase on alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal olnud kõige madalam terves ühenduses, ulatudes viimastel aastatel vaid 54-60 protsendini keskmisest.
«See on pannud Baltimaade põllumehed väga ebavõrdsesse konkurentsi ülejäänud Euroopa Liidu põllumajandustootjatega. Samas, kui Baltimaade põllumehed peavad saama hakkama Euroopa Liidu kõige madalamate otsetoetustega, on meie tootmiskulud klimaatiliste olude tõttu ühed kõrgemad – Eestis 129 protsenti, Lätis 113 protsenti ja Leedus 112 protsenti liikmesriikide keskmisest,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.
Baltimaade põllumeeste avalik pöördumine on suunatud värskelt ametisse astunud Euroopa Liidu juhtidele enne 12. detsembril Brüsselis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist.
«Euroopa Liidus kestavad perioodi 2021-2027 eelarvekava läbirääkimised, mille käigus saab muuta Baltimaadele EL ühise põllumajanduspoliitika eelarvest makstavad hüvitised võrdsemaks teiste liikmesriikide põllumeestele makstavate toetustega,» selgitas Roomet Sõrmus. «Ootame ülemkogul ka Eesti peaministrilt meie põllumeeste eest seismist, et suudaksime püsida konkurentis ülejäänud liikmesriikide tootjatega.»
Juba 2013. aasta veebruaris toimunud Euroopa Ülemkogul otsustasid riigi- ja valitsusjuhid ühehäälselt, et hiljemalt 2020. aastaks peavad kõik liikmesriigid saavutama ühtse põllumajanduspoliitika raames makstavate otsetoetuste taseme vähemalt 196 euroni hektari kohta jooksevhindades. 2020. aastal on Eesti otsetoetuste tase arvutuslikult aga umbes 175 eurot, samas kui Euroopa Liidu keskmine toetus ulatub umbes 260 euroni.
Eesti, Läti ja Leedu põllumehed on korraldanud Brüsselis 2018. ja 2013. aastal ühiseid meeleavaldusi, et protesteerida ebaõiglaste toetustasemete vastu. Baltimaade ebaõiglaselt madalate toetustasemete põhjuseks on asjaolu, et hüvitiste arvutamise aluseks on võetud Balti riikide taasiseseisvumise järgsed põllumajanduse mõõna-aastad, mil lisaks väikestele saakidele oli madalseisus ka põllumajanduslik maakasutus.
Põllumeeste avalikud aktsioonid on nendel nädalatel toimunud või toimumas ka teistes Balti riikides.
Eesti põllumajandussektor peab põllumajanduskoja teatel võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste Euroopa Liidu riikide põllumeestega – Eesti otsetoetused on 2020. aastal vaid umbes kaks kolmandikku Euroopa Liidu keskmisest. See pidurdab jätkuvalt Eesti põllumajandus- ja toidutootmise arengut, paneb löögi alla nii põllumajandussektori tuleviku kui ka töökohad maapiirkondades.