Soovimatu tulem: diiselautode tõrjumine kasvatab CO2 heidet

Auto udus. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuhi Arno Sillati sõnul on diiselmootoriga sõiduautode osakaalu vähenemine toonud kaasa ebasoovitud tagajärje, sest juba kolmandat aastat kasvab Euroopa Liidus süsinikdioksiidi (CO2) üldine heide.

Seda seetõttu, et diiselmootoriga sõiduautode asemele on peamiselt tulnud mitte elektri- või muude alternatiivsete kütuste, vaid hoopis bensiinimootoriga masinad. Sillati sõnul teeb see autotootjatele oluliselt keerulisemaks, kui mitte võimatuks 2021. aastaks püstitatud süsinikdioksiidi normide täitmise.

«Kui veel 2015. aastal ei olnud etteantud 130 g/km täitmine Euroopas müüdud uutele sõiduautodele mingi probleem, siis viimastel aastatel on väiksema CO2 heitmega diiselmootorite tuntav müügi vähenemine toonud kaasa üldise CO2 tõusu. Põhjuseks on siin eelkõige paljudes Euroopa piirkondades jõustunud või peatselt rakenduvad diiselmootoritele kehtestatud ranged piirangud. Paraku on see toonud kaasa soovitust erineva tulemuse,» ütles AMTEL-i tegevjuht pressiteate vahendusel.

Tänavu kolmandas kvartalis kasvas bensiinimootoriga autode osakaal 59,5 protsendini, samas kui see 2018. aastal oli see 56,7 protsenti ja 2017. aastal 50,3 protsenti.

Diiselautode osakaal uute sõiduautode turul aga jätkab langust – kolmandas kvartalis oli see 29,1 protsenti, samas kui mullu moodustasid diiselautod 35,9 protsenti kogu müügist ning veel 2015. aastal üle 50 protsendi. 

Samas on aga alternatiivkütusega autode müük tõusuteel. Seejuures kasvab kõige jõudsamalt elektriautode turg ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga müüdi tänavu kolmandas kvartalis 126,3 protsenti rohkem elektriautosid.

Samuti kasvab kiires tempos hübriidautode turg – juulist septembrini müüdi eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 47 protsenti rohkem hübriidautosid. Samas näitas tänavu kolmandas kvartalis kerget, 7,6-protsendilist langust pistikhübriidide müük.

Ülejäänud alternatiivkütustega autode – E85, LPG, CNG – turul jätkus samuti tõus, mis oli kolmandas kvartalis 36 protsenti ja on tänavu esimese üheksa kuuga olnud 7,5 protsenti. Samas valdava osa 197 000 auto müügist moodustavad Itaalias müüdavad LPG gaasiautod, mida on kolmes kvartalis müüdud üle 105 000, samas kui kogu Euroopa Liidus ja kolmes EFTA riigis kokku on müüdud ligi 46 000 CNG gaasiautot.

«Kuigi alternatiivkütuste osakaal näitab suurt tõusu, on nende osakaal Euroopa autotööstuses siiski väike – tänavu kolmandas kvartalis kasvas see 11,3 protsendini,» tõdes Sillat.