Hando Sutter: Eesti Energia vähendas tänavu CO2 heitmeid poole võrra

Hando Sutter, Eesti Energia. Foto: Konstantin Sednev

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul on ettevõte tänavu vähendanud süsinikdioksiidi (CO2) heitmeid mullusega võrreldes 50 protsendi võrra ja kolmekordistanud taastuvenergia toodangut.

Euroopa Komisjon soovib kliimapoliitika raames 2050. aastaks kehtestada ka kliimaneutraalsuse eesmärgi, mida on Sutteri hinnangul võimalik panna Eesti majanduse heaks tööle, kuid seejuures peab jälgima, et Eesti kohapealne tööstus ning selle konkurentsivõime pihta ei saaks.

«Selleks tuleb meil iga investeeringut analüüsida keskkonnahoiu, taskukohasuse ja julgeoleku aspektist ning eelistada kohalikku ressurssi ja kompetentsi, sest nii jääb rohkem väärtust Eestisse. Energeetikasektor on aastaid olnud Eesti majanduse alustala ning kui soovime, et see ka tulevikus nii oleks, peame enda plaanid riigi sees kiiresti paika saama,» ütles Sutter teisipäeval Maailma Energeetikanõukogu konverentsil.

Eesti Energia plaanib investeeringuid nii põlevkivist vedelkütuste tootmise laiendamiseks ja eelrafineerimiseks kui ka uutesse taastuvenergia tootmisvõimsustesse. «Põlevkivitööstus ei ole takistuseks riigi kliimaeesmärkide saavutamisele. Põlevkivi otsepõletamine elektriks on juba aastaga 50 protsenti vähenenud ja väheneb seoses vanemate tootmisvõimsuste sulgemisega ning CO2 hinnatõusuga veel,» märkis Sutter.

Ta lisas, et kuna globaalne nõudlus naftatoodete järele kasvab, siis jääb põlevkivist õlitootmine tõenäoliselt konkurentsivõimeliseks veel lähema paarikümne aasta jooksul ning on igati mõistlik toota kvaliteetseid vedelkütuseid, milleks Eestis kohapeal kompetents olemas on. «Ühtlasi võimaldab õlitootmisega raha teenimine suurendada investeeringuid taastuvenergia arendamisesse, nagu on oma naftarahadega teinud näiteks Norra,» märkis Eesti Energia juhatuse esimees.

Eesti Energia taastuvenergia ettevõte Enefit Green soovib Eestisse rajada uusi tuuleparke nii maismaale kui ka merre. «Kuigi investeerimiskeskkond energeetikasse on olnud viimastel aastatel tulenevalt kaitse- ja keskkonnaalastest piirangutest, aga ka väga suurtest arenduste võrgukuludest, ning «mitte minu tagaaeda» nähtusest ja ka turgu solkiva Vene elektri tõttu kehv, on tervitatav, et enamikes probleemkohtades soovib Eesti valitsus lahendusi leida,» ütles Sutter.

Tänavu on Eesti Energia teavitanud soovist rajada uus tuulepark nii Ristile kui ka Tootsi ammendunud turbarappa, kus tuulepargialune maa peaks peagi taas enampakkumisele jõudma. Samuti arendab Eesti Energia kahte meretuuleparki.

Sutteri sõnul peaks kliimaneutraalsuse saavutamisel Eesti fookus olema eelkõige neil sektoritel, kus erinevalt energeetikast CO2 maksu ei rakendata ehk transpordil, elamumajandusel, põllumajandusel ja metsandusel. «Eesti Energial on ka nende sektorite aitamiseks ideid, näiteks transpordi elektrifitseerimine on üks võti kliimaneutraalse tuleviku poole liikumiseks,» märkis ta.

«Arendame moodsat elektriautode laadimisvõrgustikku ja uusi teenuseid elektriautode omanikele, mis aitaksid Eestis lähematel aastatel senisest kordades rohkem elektriautosid kasutusele võtta ning nii muutuksid elektriautod salvestitena oluliseks osaks ka Eesti elektrisüsteemist,» lisas Sutter.

Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee aastakonverents toimus teisipäeval Nordic Hotel Forumis Tallinnas. Konverentsi läbivaks sõnumiks on kliimaneutraalsus.