Maksuamet lükkas Helme väited ümber: töömehe palkamisel peab ka eraisik maksud tasuma

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi. Foto: Tairo Lutter

Maksuamet teatas vastuseks Postimehe päringule, et töömehe palkamisel vastutab maksude tasumise eest ka tööandja. Seda ka juhul, kui tegu on eraisikust tööandja ja eraisikust töötaja suhtega.

Postimees küsis maksu- ja tolliametilt nimesid ja konkreetseid juhtumeid nimetamata selgitust selle kohta, kes vastutab (kas töövõtja või tööandja) selle eest, et kõik maksud oleks korrektselt tasutud juhul, kui palgata endale töömees ning maksta talle sularahas.

«Kui eraisikust tööandja võtab endale eraisikust töötaja, peab ta töötaja registreerima töötamise registris ning töötajale tehtud väljamaksed deklareerima ja maksud tasuma. Töösuhte puhul on tööandja kohustatud sotsiaal- ja tulumaksu kinni pidama. Meie kodulehel on täpsemalt kirjas, millised on eraisikust tööandja kohustused,» selgitas maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi.

Ta jätkas, et kui tegemist on võlaõigusliku teenuse osutamisega (käsunduslepinguga), mille puhul töötaja on iseseisev teenuse osutaja, siis tekib tulumaksukohustus töötajal endal, kuid sotsiaalmaksu peab aga ka siis tasuma tööandja, samuti kinni pidama kohustusliku kogumispensioni makse.

«Seega - ka eraisikust tööandja ja eraisikust töötaja suhte puhul on maksude tasumise kohustus tööandjal,» ütles Liivamägi.

«Kuna eraisikute puhul oli praktikas näha, et teadmised enda kui tööandja kohustustest olid väga madalad, sai loodud ettevõtluskonto süsteem, et muuta maksude tasumine eraisikute vahelistelt tehingutelt lihtsaks ja mugavaks. Ettevõtluskontot kasutades on maksukohustus töö tegijal. Kindlasti on siin maksutahte kontekstis veel suur töö teha, et inimesed teaksid ja oleksid valmis maksud tasuma, kui neil on lapsehoidja, töömees või mõni muu eraisikust abiline,» lisas Liivamägi.

Rahandusminister jättis maksud tasumata

Eile riigikogus II pensionisamba muudatuste esimesel lugemisel ütles rahandusminister Martin Helme muu hulgas, et palkas endale abiks töömees Urmase, kes pole ilmselt kunagi makse maksnud.

Pärast artikli ilmumist Postimehes andis Helme sotsiaalmeedias selgituse. «Kui mul käib abimees, keda ma paar päeva kasutan, siis sõlmin ma temaga suulise käsunduslepingu ja annan lõpus kokku lepitud summa. Maksud selle pealt peab maksma tema. Kui ta seda ei tee, rikub ta seadust, aga see ei ole minu probleem. Ütlesin seda ka puldist, aga seda ajakirjanikud raporteerida ei taha millegipärast,» kirjutas Helme. Selgus aga, et see väide ei vasta tõele.

Rahandusminister Martin Helme selgitus Facebookis. Foto: Kuvatõmmis

Tegelikult avalikustas Postimees kohe ka Helme selgituse, et maksukohustus on töövõtjal. 

Minu asi ei ole anda hinnanguid konkreetselt rahandusministri sõnadele. Mida saan öelda, et meie roll on tagada riigis maksukuulekus, mistõttu me tegelemegi läbivalt selle sama maksutahte teemaga, nende teenustega ja siis seal all ka järelevalvega.

On kahetsusväärne, kui ehitaja jättis maksud maksmata, siis meie maksame tema vanemate pensioni, tema erakorralise arstiabi ja tema laste kooliraha eest.

Seda olukorda saaks õigele rajale suunata ühiskondliku surve ja teadmistega, kuidas on õige käituda.

Sellise töö tegijate jaoks on loodud ettevõtluskonto, kus iga inimene saab väga lihtsasti oma ettevõtluses teenitava eraisikult eraisikule tulu tasutud saada nii, et kõik maksud on makstud ja seaduse silmis on kõik korrektne ja see on väga lihtne.

Me ei tea mis seal (Helme ja töömehe vahel – toim) konkreetselt toimus, mul on seda selles mõttes raske kommenteerida.

Valdur LaidMaksu- ja tolliameti peadirektor

Maksu- ja tolliameti peadirektor Valdur Laid. Foto: Tairo Lutter

Nimelt teatas rahandusminister Martin Helme eile riigikogus, et tema heaks töötanud töömees Urmas pole ilmselt kunagi makse maksnud ega hakka seda ka tegema, kuid tema eest tuleb ühiskonnal ikkagi tulevikus hoolt kanda.

«Ma ehitasin maal maja ja siis kutsusin sinna appi endale aeg-ajalt ühte töömeest nimega Urmas. Urmas oli selline mees, kes minu meelest ei ole päevagi töötanud niimoodi, et tal oleks maksud makstud, ja keda absoluutselt ei huvita, mis ta pensionist saab,» rääkis Helme II pensionisamba muutmise esimesel lugemisel.

«Kui ta 3–4 päeva oli töötanud, siis ta läks juba sõpradega kuhugile seda oma ränka tööd kuidagi lõõgastama. Loomulikult, kui ta siis lõpuks pensioniikka jääb, hakkab ta saama seda kõige väiksemat, kõige vaevasemat pensionit, aga ta on eluaeg harjunud piskuga läbi ajama. Küsimus ju selles asendusmääras ja küsimus kõiges selles, mida me teeme nende inimestega, kes ise oma tuleviku peale ei mõtle – mis me nendega ikka teeme, teeme täpselt seda, mis me tänasel päeval teeme: nälga ei lase surra,» rääkis Helme pensionidebatis.

Hiljem lisas Helme, et ta ei tea, kas tema töömees Urmas on maksud maksnud või ei, sest see on juba töömehe kohus. «Mina oma töömehelt ei küsi, kas ta tuludeklarit täidab või mitte. See on ikka tema ülesanne oma tulu deklareerida,» lisas ta vastates Heiki Kranichi küsimusele.

Endine rahandusminister ja opositsiooni kuuluva Reformierakonna riigikogu liige Jürgen Ligi kommenteeris kohe teravalt sotsiaalmeedias, et üks asi, miks ministrid tsiviliseeritud riikides tagasi astuvad, on ümbrikupalga maksmine. «Martin Helme teatas äsja riigikogule, et maksis oma maja ehitamisel ümbrikupalka Urmase nimelisele töölisele,» kirjutas Ligi otse riigikogu saalist. «Mees polla kunagi ametlikult tööl käinud. Rahandusministrina propageeris Helme ühtlasi eluviisi, kus pensioni- ja ravikindlustuse eest maksu ei maksta. See tähendavat lihtsalt piskuga ära elamist tulevikus. Sama seisukoht on tal muidugi kogu pensionisüsteemi suhtes - inimene ise teab.»

Rahandusminister Martin Helme haldusalasse kuulub ka maksuamet.