Puust ja punaseks: kas tormi puhuks peaks varuma elektrigeneraatori?

Äikesetorm. Pilt on illustratiivne. Foto: CATI CLADERA / EPA / SCANPIX

Oktoobri lõpus Lõuna-Eestit räsinud torm jättis vooluta üle 50 000 majapidamise ja tekitas kindlasti paljudes küsimuse, et kui on soov ikkagi asjad omadesse kätesse võtta, siis kas üldse ja mille järgi peaks tagavarageneraatorit valima, nähes et turul on neid väga erinevates hinnaklassides. 

Kõige tähtsam esimesena: Elektrilevi automaatikateenuste juhtiv projektijuht Roland Murakas sõnas, et kindlasti ei saa ta soovitada igal tavainimesel endale varugeneraatorit hankida ja seda mitmel põhjusel.

Esiteks on tegu keskkonnahoidu arvestades ebaotstarbeka ja kuluka lahendusega, kuna peale ostu peab generaatorit ka hooldama ja selle töövõimet aegajalt katsetama. «Lisaks eeldab varugeneraatori kasutamine  mõningaid teadmisi elektrisüsteemist ja elektriohutusest ning just viimane on kindlasti aspekt, mistõttu igale tavaisikule oma varugeneraatori omamist soovitada ei saa,» selgitas Murakas.

Tööriistade jaemüügiga tegeleva firma Stokker valdkonnajuht Kaarel Lumi aga vastas, et kuigi kõik Elektrilevi väited on tõesed, siis mida peaks tegema kodanik, kellele Elektrilevi ei suuda elektrivoolu mingil ajaperioodil tarnida? «Ega kõik kodanikud nagunii endale varugeneraatorit ei soeta, aga need kodanikud, kes soetavad, viivad ennast asjadega kurssi, samuti ohutusalase juhendamise osas,» oponeeris Lumi. 

Elektrilevi kommunikatsioonijuht Peeter Liik sõnas elektrikriise lahkavas seletuses vastuseks, et elektrita olukorras hakkama saamine on individuaalne ja selleks puhuks polegi üldist varuplaani, mida kõik võiksid järgida. «Meie soovitus on läbi mõelda, mida teha, kui elektrit ei oleks mingil põhjusel 72 tundi. Sellise olukorra esinemise tõenäosus on tänapäeval üliväike, aga mitte võimatu, nagu näitas oktoobritorm,» sõnas Liik, pakkudes välja kolm varianti tegutsemiseks:

1. Investeerida vahenditesse, mis selliste olukordade vastu kaitsevad ning mis aitavad elektrita olukorras paremini toime tulla.
    
2. Mõelda läbi, kas pere on võimalik lühikeseks ajaks kuskile mujale viia, kus elekter on olemas.
    
3. Elada 72h ilma elektrita täiendavaid investeeringud tegemata.

Liik lisas, et hinnanguliselt räsivad Eestit läinud oktoobritormiga võrreldavad ilmaolud vaid paar korda kümne aasta jooksul ning tema sõnul on väga väike ka tõenäosus, et suur torm tabab aastate jooksul korduvalt täpselt sama majapidamist. Seepärast ei soovita Liik varugenraatorit osta emotsiooni pealt, öeldes et varugeneraatori muretsemine ei ole Elektrilevi esmane soovitus eraisikule.

Generaator tuleks valida kasutamise tihedust arvestades

Kui aga on siiski huvi endale varugeneraator muretseda, tuleks valik teha generaatori kasutamise vajaduse tihedust arvestades, selgitas Stokkeri valdkonnajuht Lumi. Võimalik sääst erinevate generaatorite vahel tuleb muuhulgas ka kütusekulu pealt, kuid tuleb arvestada, et diiselmootoritega mudelid on ligi kolmandiku võrra kallimad, kui bensiinimootoriga mudelid.

Standardvarustuses on väiksemad generaatorid ka üsna väikese kütusepaagiga, mis tähendab, et generaator on võimeline töötama 3-4 tundi. Seejärel peab teda tankima. Valides generaatorile suurema kütusepaagi saab pikendada generaatori tööaega kuni 10 tunnini. Suurem paak lisab ostuhinnale ligikaudu 100-150 eurot.

Ostjatele on valikus nii manuaalselt käivitatavad ehk käsistarteriga kui ka kallimad elektrilise starteriga generaatorid. Ka on võimalik hankida täisautomaatsete lahendustega ja koos ATS-iga (ümberlülituspaneel) generaatoreid, mis võrgupinge langemisel/kadumisel tuvastavad selle ja käivituvad automaatselt. Taolised mudelid on mugavamad ja kergemad kasutada, ent on aga ligi tuhande euro võrra kallimad madalama otsa mudelitest. Generaatorit valides võiks muideks ka silmas pidada pistikute arvu, olenevalt kui palju elektritarbijaid soovitakse n-ö kindlustada, õpetas Lumi. Generaatoril peaks eraldi olema rikkevoolukaitse ning generaator peab olema kasutades alati maandatud. 

Generaatori peaksid varuma kõik tööstustarbijad

On ilmselt siililegi selge, et kõik elutähtsa teenuse osutajad peaksid omama varugeneraatorit, kuid Elektrilevi spetsialist Murakas sõnas, et kindlasti võiksid selle endale varuda ka kõik tööstustarbijad, kelle teenuse osutamine on suuresti sõltuv elektrist. 

Varugeneraatorit peaksid omama:

• meditsiiniasutused
   
• vee- ja kanalisatsioonirajatised
   
• kriitilised siderajatised (tugijaamad)
   
• tanklad
   
• loomakasvatusettevõtted
   
• tootmisettevõtted, kelle tootmisprotsessi peatamine elektrikatkestuse korral nõuab mõningat aega (n-ö varuaeg toomise ohutuks peatamiseks kuni elektrivarustus taastub)

Elektrilevi spetsialist selgitas juurde, et elektri varutoiteallikas ei pea alati katma täielikku elektritarbimist. Kuigi kogu elektritarbimise katmine on loomulikult mugavaim lahendus, vajab see ka võimsamat seadet ja seeläbi eeldab ka suuremat väljaminekut. «Tihti piisab, kui dimensioneerida varutoiteallikas toitma vaid hädavajalikke elektriseadmeid. See aga eeldab elektrisüsteemi, millest saab lihtsalt eraldada elektrivõrgu toite puudumise ajal hädavajalikud ning mittevajalikud seadmed,» selgitas Murakas. 

Lõpetuseks lisas ta, et täielikult häiringukindlat elektrivõrku on äraütlemata keeruline teostada, kuid varutoiteallika (generaatori) omamine on Elektrilevi hinnangul otstarbekas ikkagi ainult kõrgemat varustuskindlust nõudvatel elektritarbijatel.

Kuidas õige võimsusega generaatorit valida?

Stokkeri valdkonnajuht Kaarel Lumi selgitas, et kodukasutaja peab esmalt selgeks tegema, kas elektrikatkestuse ajal kasutatavad voolutarbijad on 1-faasilised (230V) või 3-faasilised (400V). Sealt edasi on vaja välja arvutada tarbitav maksimumvõimsus (kilovattides) elektrikatkestuse ajal. Arvestama peab seejuures ka tarbijate käivitusvooluga – suuremat käivitusvoolu vajavad näiteks pumbad ja külmikud –, mis on kuni 3,5 korda suurem nominaalvõimsusest. See tähendab, et ühe 1100 W (vatise) pumba käima panemiseks läheb vaja (1100W x 3,5 = 3 850 W) ca 4 kW (kilovatti). Seadmetel on kasutusjuhendis esitatud tehnilised parameetrid ning tarbijate vooluvajaduste selgitamisel on seeläbi juba lihtsam teha valikuid võimsuse osas. Loomulikult aga kehtib reegel, et mida võimsam elektrigeneraator, seda kulukam ta on.

Lumi lisas, et osad voolutarbijad on väga tundlikud pingekõikumiste suhtes (helitehnika, televiisorid) ja neil on tarvis pingestabilisaatorit ehk AVR-i (Auto Voltage Regulator), mis tagab pingekõikumise elektrooniliselt pluss-miinus 2% piires. AVR on n-ö «tehases paigaldatav,» ehk hiljem ei ole seda generaatorile juurde võimalik lisada. Sõltuvalt generaatori võimsusest lisandub AVR-iga toote hinnale 150-250 eur. 

Generaatorile saab juurde soetada ka käepidemed ning rattad, mis teeb generaatori liigutamise lihtsamaks. Taoline lisavarustus läheb kliendile aga maksma hinnanguliselt 100-180 eur.