Mõrvatud Vene keskpankuri hoiatus seadis rahapesu SEB luubi alla
2. detsember 2019, 19:50
SEB tegevjuhi Johan Torgeby sõnul võttis pank mitteresidentide tehingud luubi alla 2006. aastal, mil Vene keskpanga asepresident Andrei Kozlov selgitas Eestis, et Balti riike kasutatakse rahapesuks, kirjutab Bloomberg.
Venemaa keskpanga endine asepresident Andrei Kozlov käis möödunud kümnendi keskel, 2006. aasta juunis Eesti finantsinspektsiooni rahapesu eest hoiatamas.
Ta soovis, et mitu pangakontot siin kinni pandaks, sest nende kaudu pestakse räpast raha. Kozlov pidas silmast toonast Ühispanka ehk praegust SEBd ja toonast Sampot ehk hilisemat Dansket.
Kozlov hoiatas, et endisest Nõukogude Liidust pärit oligarhid ja kriminaalid püüdsid läbi Balti riikides tegutsevate mainekate pankade kahtlase päritoluga raha läände saada. Kui raha jõudis Balti pankadesse, paigutati see sageli lääne luksuslikku kinnisvarasse, jahtidesse ning kasukatesse.
Mitmel juhul tasuti selle eest kallite erakoolide õppemakse, kuhu Vene jõukad oma lapsi õppima saadavad.
«Kolm päeva pärast Kozlovi hoiatust hakkasime politseiga koostööd tegema,» ütles Torgeby intervjuus. Mõni aeg pärast Eesti visiiti, sama aasta 13. septembril Kozlov mõrvati.
SEB juhi sõnul oli just Kozlovi hoiatus oluline verstapost, mis andis tõuke sellele, mida tänasel päeval nimetatakse rahapesuga seotud riskide vähendamiseks.
Pank püüab endiselt mõista, mis toimus Eesti üksuses 15 aastat tagasi. Investeerimispanga ABG Sundal Collier teatel näitab SEB pärast 2006. aastat vähenenud mitteresidentide rahavoog, et rahapesuga võitlust võeti tõsiselt. See peaks maandama ka kallite uurimiste ja hiigeltrahvide riske.
Kui Danske ja Swedbanki miljarditesse ulatuvad kahtlased tehingud mõjusid pankade mainele ja turuväärtustele hävitavalt, siis SEB puhul oli avalikkus eeltoodud põhjustel oluliselt andestavam.
Bloomberg Intelligence'i analüütiku Elliott Steini sõnul pälvib SEB 30 miljardi dollari jagu kahtlasi tehinguid USA võimude tähelepanu, kuid põhiküsimus on, kui palju sellest jõudis Ühendriikide finantssüsteemi. USA sanktsioonide võimalik rikkumine suurendab võimude huvi.
Samas võib USA meetmeid mõjutada oluliselt asjaolu, et SEB otsustas ise kahtlased rahavood avalikustada. «Rahapesuga seotud kuritegude aegumistähtaeg on viis aastat. Kui varasemad tehingud loetakse hilisematega sama skeemi osaks, võib kuritegude aegumine olla vaieldav,» ütles Stein.
«Kui pank tegi samme tegevuse lõpetamiseks enne 2017. aastat, võib see võimalikku trahvi ja süüd leevendada,» ütles ta.