Video ei ole enam kättesaadav.Coop Panga aktsiaemissioonil märgiti 71 protsenti algselt planeeritud maksimaalsest IPO mahust. Kui jaeinvestorid jooksid aktsiale tormi, siis institutsionaalsete investorite madalat huvi mõjutas panga juhi Margus Rinki sõnul teiste pankade rahapesu intensiivne meediakajastus märkimisperioodil, pettumust valmistas ka pensionifondide väike huvi.
Coop Panga nõukogu kinnitas panga esmase avaliku aktsiaemisiooni mahuks 37,9 miljonit eurot ja aktsia hinnaks 1,15 eurot aktsia kohta. Kokku märkisid emissiooni käigus ligi 11 000 investorit pea 33 miljonit Coop Panga aktsiat. Aktsiatega kauplemine börsil algab plaanide järgi 9. detsembril.
Jaepakkumises osales 10 855 investorit ning nad märkisid kokku ligi 27 miljonit aktsiat. Keskmiselt märkis üks investor ligi 2500 aktsiat. Institutsionaalse pakkumise jaotuses osales 24 investorit, kes märkisid veidi üle 6 miljoni aktsia.
Coop Panga suurim eraisikust aktsionär Andres Sonn otsustas loobuda IPO käigus aktsiate müügist. Sonn otsustas väidetavalt, et selle hinnataseme pealt oma osalust ei müü, vaid usub panga strateegiasse ning ootab selle elluviimist.
Senised väikeaktsionärid AS Inbank, Luciano Orsero ning Roberto de Silvestri müüvad kokku ligi 5,8 miljonit aktsiat.
Märkimistulemuseks kujunes 71 protsenti esialgu planeeritud maksimaalsest IPO mahust, milleks oli 46 miljonit aktsiat. Jaeinvestorite märkimine ületas ootusi, kuid institutsionaalsete investorite märkimine jäi oodatust tagasihoidlikumaks.
Coop Panga nõukogu otsustas, et kõik märkijad saavad aktsiaid soovitud koguses. Coop Pank emiteerib 27 miljonit uut aktsiat ning omakapital suureneb 31 miljoni euro võrra. Nimetatud summat kasutatakse panga kasvustrateegia elluviimiseks.
Aktsia hinnaks kujunes 1,15 eurot ehk pakkumise alampiir. Investoritele, kes olid vormistanud märkimise 1,3 euro peale, vabastatakse broneering 0,15 senti aktsia kohta.
Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink ütles, et kaasati kahe aasta kasvuks vajalik kapital, kuigi plaanis oli kaasata kolme aasta maht.
«Pakkumine näitas jaeinvestorite suurt usaldust meie suhtes. Kui esialgu planeerisime IPO käigus kaasata kolme aasta kapitalivajaduse, siis tegelikkuses õnnestus kaasata kahe aasta kasvuks vajalik kapital ning seejärel teeme järgmised otsused kapitali kaasamiseks,» ütles ta.
IPO finantsnõustaja LHV esindaja Lauri Lind ütles, et institutsionaalse pakkumise tulemust mõjutas mitme erineva negatiivse faktori koosmõju.
«Pakkumise maht ja kogu ettevõtte suurus jäi paljudele regioonile suunatud ning arenevate turgude fondidele liiga väikeseks ja ei taganud piisavat likviidsust. Läbi kogu pakkumise perioodi tekkis täiendav negatiivne uudistevoog rahapesu teemadel Balti panganduses,» märkis Lind.
«Samuti mõjutas asjaolu, et nii Lääne-Euroopa kui Kesk- ja Ida Euroopa regiooni pankade aktsiad kauplevad viimase viie, paljudel puhkudel ka enama, aasta madalaimate tasemete lähedal. Oma roll on ka Eesti pensionisüsteemi reformil ja sellest tuleneval ebakindlusel. Samas oli jaepakkumise poolel tugev tulemus, mis näitab kohalike investorite ja nende seas ka Coop Panga klientide suurt usaldust panga vastu.»
Rink lisas rahapesuskandaale kommenteerides, et pank on teinud kõik, et uus lehekülg pöörata.
«Loomulikult oleme Krediidipanga õigusjärglane, siis oleme juriidiliselt vastutavad. Saame öelda, et meie hing ja käed on puhtad, järelikult meie eelkäijad pole olnud piisavalt hoolikad. Kui suurtel pankadel on olnud samad omanikud viimased 15 aastat, siis meie oleme omanikud olnud viimased kolm aastat. Tunneme ennast kindlamatel jalgadel,» lisas ta.
«Pettumust valmistas, et kohapealsed pensionifondid enamasti ei osalenud märkimisel. Kui kaugematel investorkohtumistel võis aru saada, et väga väike pank Eestis, siis väga lootsime, et kohapealsed pensionifondid võiksid märkida,» ütles Rink.
Ta möönis, et pensionireformiga seonduvalt on palju segadust ja arusaamatust, siis ei julge fondid väga suuri investeeringuid ettevaatavalt teha. «Mitmed indikeerisid, et märkimisel ei osale, aga vaatavad, mis toimub edaspidi ja võtavad positsiooni järelturul,» ütles Rink.
Coop Panga aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele eelduslikult 4. detsembril 2019. Aktsiate esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna Börsil on plaanide järgi 9. detsembril 2019.
Enim investoreid ehk 50 protsenti kasutas aktsiate märkimiseks LHV panka. Swedbanki kaudu märkis aktsiaid 31 protsenti investoritest ja SEB kaudu 18 protsenti. Teistest Balti riikidest märkis aktsiaid 74 investorit, kes avaldasid soovi 457 000 aktsia soetamiseks.
Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Coop Pangal on üle Eesti 15 pangakontorit ja 28 pangapunkti. Panga igapäevapanganduse kliendiarv ulatus oktoobri lõpuks 58 300-ni.
Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused inimeste kodu lähedale. Panga strateegiliseks aktsionäriks on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 330 kauplust ja millel on ligikaudu 600 000 püsiklienti.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)