Jahmatavalt suur hulk Eesti tööinimesi teeb ületunde, paljud ilma lisatasuta

Üle 2/5 eestlastest teeb regulaarselt ületunde. Foto: Phovoir / Scanpix

Enam kui 3500 töötajat kaasanud uuring tõi välja tõsiasja, et paljud tööandjad on hädas tööjõupuudusega, mis tähendab, et nende töötajatel on väga suur töökoormus ja paljud on seetõttu sunnitud töötama rohkem, kui ette nähtud. 

Töökoormust ja -aega kaardistavast uuringust selgus, et ületunde teeb Eestis regulaarselt lausa 43% töötajatest. Umbes neljandikule töötajatest makstakse ületundide eest lisatasu, kuid natuke vähem kui viiendik (19%) ei saa rohkem töötatud tundide eest mingit palgalisa. 

«Töötajate kasvav töökoormus on tihedalt seotud tööjõupuudusega,» leidis Eesti suurima tööportaali CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt. «Kuna töötajate leidmine on paljudes valdkondades keeruline, jagatakse töö lihtsalt olemasolevate töötajate vahel ära. Selge näide on IT- ja ehitussektor, kus töötajaid on juba aastaid keeruline leida ning rohkem kui pooled nende valdkondade töötajad teevad ka ületunde. Uuringu tulemustest joonistub välja, et rohkem tööd ei tähenda alati aga suuremat palka,» lisas Auväärt.

Ületöötamise oht on kõrgeim noorte seas 

CVKeskus.ee on ületundide uuringut korraldanud viimased neli aastat. Võrreldes 2018. aastaga on olukord küll paari protsendi võrra paranenud, kuid näitajad on endiselt liigkõrged.

Uuring lükkab ümber ka hüpoteesi, et ületundide tegemine on pigem vanemate põlvkondade harjumus. Tulemustest peegeldub, et mida noorem töötaja, seda suurem on oht sattuda ületunnitöö haardesse. Alla  39-aastastest on ületunde teinud 46%, sellest piirist vanemate puhul on sama näitaja 39%. Veelgi enam, alla 25-aastastest puutusid eeldatust kauem töötamisega kokku pea pooled vastajatest (49%).

Kõige rohkem tehakse ületunde Tartus ja Ida-Virumaal

Kui kõrgharitud töötajatest tegi ületunde 42% ja keskharidusega töötajaist 50%, siis mõnevõrra väiksemad on vahed valdkondade lõikes. Kõige rohkem tuli ületunnitööd ette ehitajatel ja kinnisvaratöötajatel, infotehnoloogia-, transpordi- ja logistika-, klienditeeninduse- ja tööstuse ning tootmise valdkonna töötajatel.

Uuringu kohaselt vähenes aastaga märkimisväärselt juhtivatel positsioonidel ületunde tegevate inimeste arv. «Kui möödunud aastal viibis kauem tööl 56% juhtidest, siis sel korral on näitaja langenud 43% peale,» lisas Auväärt.

Piirkondade võrdluses teevad rohkem ja kauem tööd Tartus ja Ida-Virumaal elavad inimesed, kus ületunde teeb 46% töötajatest. Kõige parem seis on Viljandis, kus ületunde teeb 37% töötajaist.

Viis valdkonda, kus töötajad enim ületunde teevad

1) Ehitus ja kinnisvara (51% töötajatest teeb ületunde)

2) Infotehnoloogia (51%)

3) Transport ja logistika (50%)

4) Klienditeenindus (47%)

5) Tööstus ja tootmine (46%)