/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2019/12/01/12780608t1h27c1.png)
Tallinna ümbritsevad suured vallad meelitavad järjest suuremal hulgal ettevõtlust pealinnast välja, kuid see on toonud omakorda kaasa probleeme pendelrändest tingitud transpordiga ning puudu on ka äripindasid.
Tallinna külje all ettevõtlus õitseb. Probleemide kiuste! (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pole kahtlust, et kõige edukam ettevõtlusele uue kodu pakkuja on Rae vald, seda just suurte maanteede lähedase asukoha tõttu. «Tänane Rae vald on Eesti üks tormilisema arenguga kohalikke omavalitsusi – soodne geograafiline asukoht ja ettevõtluskliima on teinud Rae vallast atraktiivse piirkonna ettevõtjate jaoks. Oleme aastate jooksul tõesti selle nimel ka tööd teinud, et suuri tegijaid meie juurde meelitada, mõtleme selles suunas ka täna,» rääkis Rae vallavanem Madis Sarik.
Asukohast tingituna on see omavalitsus atraktiivne just logistikasektoris ja nende ettevõtete silmis, kelle jaoks on oluline ligipääsetavus mitte ainult Tallinna poolt, vaid ka ülejäänud liikumissuundadelt üle Eesti.
Nii on vallas ennast sisse seadnud võimsad logistikakeskused Maxima, Omniva, Itella, Smarten ja Sanitex. Aga ka tootmisettevõtted, nagu Orkla, Saku Metall ja ABB. Järjest tuleb juurde ka teenuseid - IKEA tulek tulevikus saab olema kindlasti üheks arengut suunavaks faktoriks.
Kõik need ettevõtted pakuvad tööd töölistele tootmises või liinil, aga lisaks ka väga kõrgetasemelistele spetsialistidele. See loob omakorda soodsa pinnase valla haridusasutustele erinevate koostööprojektide arendamiseks ning noorte suunamiseks tööturuga tutvust tegema juba varases eas.
«Hoolimata sellest, et kuigi kohalikule omavalitsusele teatavasti otsest maksutulu seal tegutsevate ettevõtjate arvelt ei laeku, on kasutegur siiski olemas,» ütles vallavanem.
Kasutu tasuta transport
Kuid on üks suur probleem. See on transport ja selles osas vaatavad nii vald kui ka ettevõtted riigi poole. «Täna peame kahjuks tõdema, et probleemile pole suudetud jätkuvalt lahendust leida, pigem on see süvenenud,» ütles vallavanem.
Kõnekas näide on sel aastal Rae vallas oma uue logistikakeskuse uksed avanud riigiettevõte Omniva, kes korraldas töötajate transpordi tagamiseks riigihanke. «Seega olukorras, kui inimeste jaoks peaks riigi poolt öelduna olema transport justkui tasuta, maksavad väga suures mahus inimeste tegelike liikumisvajadusi kinni ettevõtjad,» tõdes Madis Sarik.
Omalt poolt on vald loonud alternatiivseid liikumisviise, mida paljud Jüri tehnoparkide töötajad ka kasutavad.
Näiteks on täna võimalik Tallinnast mugavalt ja turvaliselt saada Jürisse mööda kergliiklusteed, mis kulgeb läbi Peetri, Järveküla, Assaku Jürini välja. Hommiku- ja õhtutundidel on see väga aktiivselt kasutusel – inimesed lähevad Jürist rattaga Tallinna tööle ja vastupidi.
Lisaks seisab vald juba aastaid selle eest, et tuua Tallinnast välja ka trammiliiklus – Peetri ja Jüri suund oleksid valla hinnangul väga atraktiivsed.
Rae valla juhid peavad ka väga oluliseks rekreatsioonivõimaluste olemasolu tänases ettevõtluskultuuris - nii motivatsiooni kui ka tervislike eluviiside vaatest.
Tulevikku vaadates on kindlasti väga perspektiivikas Peetri asumi kant ja seda just erinevate teenuste lõikes. Inimesed käivad tööl, poes ja meelt lahutamas Tallinnas ning tulevad seejärel koju, Rae valda, magama.
«Usume, et kui neid teenuseid pakutaks rohkem ka kodu lähedal, oleks ka tarbijaskond olemas. Jälgime vallavalitsuse poolt huviga, kuidas hakkab tööle piirkonna esimene kaubanduskeskus, Compakt Kinnisvara poolt arendatav Peetri Keskus, kus lisaks muudele teenusepakkujatele seavad end sisse ka Rae noortekeskuse Peetri filiaal ja piirkonda kaua oodatud perearst, kelle tegevust vald omaltpoolt ruumide rendi dotatsiooni korras toetab,» rääkis vallavanem.
Viimsi januneb äribüroode järele
Tallinna lääneküljel asuval Viimsil on rida konkurentsieeliseid just mereäärse asukoha tõttu, kuid vallajuhid leiavad, et päris kõiki ei ole tänaseni täiel määral ära kasutatud. Näiteks väikesadamate arendamisel ning seeläbi väärtturismil ja puhkemajandusel on veel olemas tugev arengupotentsiaal.
Viimsi valda on registreeritud hetkel üle 4000 ettevõtte, 94 protsenti tööga hõivatud valla elanikkonnast on seotud väikeettevõtetega või väiksemate ettevõtetega.
Üle 50 töötajaga ettevõtteid on Viimsi vallas käputäis, need koonduvad peamiselt töötlevasse tööstusesse ja veondusse ning laondussektorisse – Muuga ja Miiduranna sadama maa-alale.
/nginx/o/2015/08/13/4374205t1hb89b.jpg)
Kui veel kümme aastat tagasi oli Viimsi valla ettevõtlusstruktuuris selgelt ülekaalus kinnisvara ning äriteenindussektor, mille ettevõtted moodustasid 36 protsenti kõigist vallas tegutsevatest ettevõtetest, siis nüüd on kinnisvarasektori ettevõtete poolt hõivatud viimsilaste arv praktiliselt olematu.
Viimsi valla elanike tööhõivet iseloomustab loomulikult tihe seotus Tallinna linnaga ning vähene sõltuvus üksikutest suurematest tööandjatest. Kuna suurematest tööandjatest koguni üle 75 protsendi paiknevad Tallinnas, on enesestmõistetav intensiivne tööalane pendelränne Tallinna ja Viimsi vahel.
Suurimateks tööandjateks valla elanikele on 2019. aastal lisaks Viimsi vallavalitsusele Coats Eesti AS, Eesti Loots AS ja DBT AS. Teised suuremad tööandjad, nagu Viimsi SPA, Viimsi Haigla AS, Toom Kauplused OÜ ja Selver ei ole Viimsisse registreeritud, kuid tegutsevad seal.
Kui rääkida viimastest trendidest, siis üha rohkem noortest pereinimestest eelistab kodulähedast töötamist. Sajad inimesed töötavad näiteks Ülemistes või Telliskivis.
Seega vajab Viimsi juurde nutikaid, innovaatilisi, kõrget lisandväärtust loovaid ja keskkonnasõbralikke ettevõtteid ning tehnoloogiarikast, tarka ettevõtlust.
Arvestades vallaelanike kõrgemat haridustaset, sobiks eriti hästi just bürootööd. On arutletud, et selliste töökohtade tekkeks vajab Viimsi kiiremas korras multifunktsionaalse vallakeskuse väljaarendamist, mis kujuneks nii administratiivseks, kultuuriliseks kui ka äriliseks tõmbekeskuseks.
«Viimsis on üldine puudus büroopindadest,» tõdes vallavanem Laine Randjärv.
Olemasolevad uued äripinnad küsivad Tallinna kesklinnaga võrdväärset renditasu, mis tingib ettevõtjate otsuse rendipinda pigem pealinnas omada, et olla oma kliendile lähemal. Seetõttu näevad ettevõtluskeskkonna arendamise pooldajad vajadust luua selgelt arusaadav planeeritud asukoht, mitte üksikuid büroohooneid. Eesmärgiks on luua «Viimsi City», kuhu ettevõtted tulla saaksid.
Seega on Viimsi valda oodatud investeeringud pigem ärikinnisvarasse, mida täna ei ole piisavalt.
«Viimsi valla põhimureks on tõsiasi, et põhiosa maast on erakätes, kes on huvitatud peamiselt elamute, kortermajade ehitusest. Uusarendused on viimsilastele tundlik teema ning elanikud protesteerivad odavate, kiirele kasumile suunatud arendustegevuste vastu. Samas on Viimsis olematu korterite renditurg. Ka siin on arenguruumi,» kommenteeris Viktoria Tuulas, ettevõtja ja koostöökontori juht Viimsis.
Vallavanem Laine Randjärv märkis, et Viimsis on suur potentsiaal tarka ettevõtlust arendada, selles õnnestumine aitab vähendada pendelrännet Tallinna vahet.
«Kindlasti näeme selles osas ka uusi ja kasulikke koostööprojekte ning ettevõtlusmudeleid tekkimas juba uuel aastal, mille oleme kuulutanud Viimsis keskkonna-aastaks,» ütles Randjärv ja märkis, et vallas on sündinud tore algatus nimega Viimsi Ettevõtlike Inimeste Networking.
Harku: ruumi endiselt on
Viimsist täpselt teisele poole jääv Harku vald peab aga oma eeliseks teiste omavalitsuste ees vajalikku sotsiaalset ja tehnilist infrastruktuuri ning sobivat tööjõuressurssi.
«Maad uute ettevõtete ja tootmiste tarbeks endiselt on. Seda eelkõige Tabasalu külje all Sütemetsa tee ja Tammi tee piirkonnas ning Tutermaa ja Kumna külas. Neis piirkondades on nii kehtestatud äri- ja tootmismaa detailplaneeringuid kui ka veel seni planeerimata maid, kus üldplaneeringuga on ettenähtud äri- ja tootmismaa juhtostarve,» rääkis Harku vallavanem Erik Sandla.
/nginx/o/2017/10/21/7238421t1h69ed.jpg)
Tema sõnul on viimastel aastatel täheldatav mõningane uute äri- ja tootmismaade ning hoonete kasutuselevõtt. Heaks näiteks on mõne aasta eest avatud Harmeti tootmishoone Kumna külas. Vallavanema sõnul eelistavad ettevõtted pigem kinnistuid, kus on juba valmis ehitatud kommunikatsioonid - sidevarustus, ühisveevärk ja kanalisatsioonivõrk, sademevee äravool kanalisatsiooni, elektrisüsteem ning juurdepääsuteed.
Veidi Harku valla statistikat ka: valda on registreeritud 2019. aasta seisuga 2570 ettevõtet, millest aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid on 489. Harku valla 15 095 elanikust ligi pooled on maksumaksjad.
Harku valla peamised tööandjad on töötleva tööstuse, ehituse ja veonduse ning laondusega tegelevad ettevõtted. Valla suurimad tööandjad on OÜ Harmet, Greiner Packaging Aktsiaselts, Aktsiaselts METUS-EST, valla enda osaühing Strantum, Ojala Estonia OÜ, AS HRX ning Altia Eesti AS.