Konkurents seadusloomes: riigikogu ja valitsus võistlevad idufirmade mure lahendamisel

Foto: Caro / Westermann/Caro / Westermann

Eesti õigusloomes tekkis sel nädalal kummaline olukord, kus riigikogu ja valitsus on algatanud konkureerivad eelnõud lahendamaks idufirmade tõstatatud probleemi osaühingute omanikevahetuse liialt bürokraatlike vorminõuetega.

Esmalt algatas riigikogu õiguskomisjon 24. oktoobril äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu 101 SE, mille peamiseks eesmärgiks oli kaotada notariaalse tõestamise kohustus osaühingu osade võõrandamisel nii kohustus- kui käsutustehingute puhul.

Selle eelnõu tegid maatasa nii rahandus- kui siseministeerium, viidates sellele, et eelnõu autorid olid salastatud, sellel puudus mõjude analüüs, see oli valikuliselt välja kistud üldisemast ühinguõiguse revisjoni ettepanekutest ning toodud muudatuse tõstnuks ettevõtete omanike läbipaistmatuse riski.

Muudatust soovisid väga välismaiste omanikega idufirmad, kelle omanikke olevat väga keeruline Eesti notarite juurde vedada ning iga osanikevahetuse pärast notari juurde minek on ilmselgelt liialt koormav. Selleks pöördusid nad 3. septembril märgukirjaga justiitsministeeriumi ja riigikogu õiguskomisjoni poole.

Esmase eelnõu kirjutasid nende palvel kokku juristid õigusbüroodest Sorainen ja Ellex Raidla, kuidagi jõudis see otse riigikogu õiguskomisjoni, kes saatis omakorda saatis selle arvamuse saamiseks valitsusele, kes pole siiamaani oma seisukohta välja öelnud.

Küll aga algatas justiitsministeerium sel neljapäeval täpselt sama probleemi lahendamiseks oma konkureeriva eenõu ja saatis selle kiireloomuliselt ministeeriumitele kooskõlastamiseks.

Lausa nii kiireloomuliselt, et see kümneid tuhandeid Eesti osaühinguid puudutav oluline muudatus jõudis ministeeriumiteni alles reedel, aga analüüse ja vastuseid ootab justiitsminister Raivo Aeg juba esmaspäevaks.

Justiitsministeeriumi ja õiguskomisjoni eelnõudel on aga üks oluline erinevus. Nimelt ei taha justiitsministeerium lubada, et leevendataks kõigi osaühingute osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingute vorminõuet, vaid ainult selliste osaühingute puhul, mille osakapital on vähemalt 25 000 eurot.

Minimaalsest suurem osakapital peaks tagama ministeeriumi hinnangul selle, et osaühingul on võimekus osanike nimekirja pidamisest tulenevaid lisakohustusi täita. Teiseks tingimuseks notarivabadusele on, et osaühingu põhikirjas sellise muudatuse tegemiseks on vajalik kõigi osanike nõusolek. Lisaks pannakse osaühingu juhatusele kohustus teatada osanike andmetes toimuvatest muudatustest viivitamata äriregistrile.

Osaühing on kõige levinum ühinguvorm Eestis neid oli Eestis 2018. aasta novembri seisuga kokku 200 488. Selliseid OÜ-sid, mille osakapital on üle 25 000 euro, on hetkel 19 236 – ehk kümnendik kõigist OÜ-dest.

2018. aastal toimus 12 045 muudatust äriregistri osanikke puudutavates andmetes. Eestis on hetkel 91 notarit ning osadega seotud toimingud moodustavad nende töömahust 3 protsenti. Idufirmasid on Eestis ligi 650.

Tõenäoliselt ühendab riigikogu õiguskomisjon enda algatatud ja justiitsministeeriumis valminud eelnõud.