Ma teen kõigile, absoluutselt kõigile riigiametnikele ettepaneku kanda tagasi neile ülemuste poolt makstavad aastalõpu tulemustasud, preemiad, sisseelamisergutused ja muud riigi arutule laristamisele viitavad summad.
Aivar Pau: sina, riigiametnik (41)
Ma teen selle ettepaneku esmalt riigikontrollile, kes on üha jõulisemalt ja jäärapäisemalt rääkimas sellest, kui vähe kuluefektiivsed on meie riigi veetavad arengud ja üksikud projektid ning kui suuri reforme me vajame, et riik odavamalt ja paremini tööle panna. Nüüd aga kulutab ise lausa 100 000 eurot valimatult tulemuspalkadeks kõigile oma töötajatele.
Seejärel teen ma selle ettepaneku kõigi EKRE ministrite valitsemisalade töötajatele, kellele tuletan meelde nende esimehe sõnu: «Meie riik on paks, laisk ja ebaefektiivne.»
See, mis toimub näiteks keskerakondlaste juhitavas haridus- ja teadusministeeriumis, pole isegi enam koomiline ja naljakas. Saavad kõik ligi 200 töötajat! Kellelegi 7700 eurot lihtsalt hästi töötamise eest, autojuhile 1500 eurot hea autojuhtimise eest, paljudele 850 eurot osakonda sisselamise eest! See kõik on #¤“!¤%& kuubis! Ei tasu isegi raisata sõnu väljendamaks seda, millele see kõik viitab.
Ja siis ma loen, et kolmandas kvartalis kasvas riigiasutustes ja ettevõtetes palk 10,3, samas kui erafirmades kõigest 7,5 protsenti. See tähendab analüütik Raul Aroni sõnul, et riik on asunud meelitama erasektorist töötajaid üle – teiseks muutuvad avalikud teenused maksumaksjale kallimaks ja kolmandaks jääb riigil tööjõukulu kõrvalt vähem raha toetusteks ja investeeringuteks, mille rahastamiseks võib valitsusel omakorda tekkida kiusatus makse tõsta.
Sektor, mis ei tooda mingit lisandväärtust, veab palgarallit?!
Ja siis ma loen, kuidas iga väiksemgi riigiasutuste koosolek tuleb pidada ilmtingimata kuskil maalilises metsaonnikeses koos ööbimiste ja alkoholiga. Kuidas isegi suve- ja talvepäevi on hakatud avaliku kriitika hirmus nimetama suve- ja talveseminarideks.
Kõik see viitab sellele, et valitsuse jutt plaanist väheneva tööjõulise elanikkonna ja suurenevate sotsiaalkulutustega riiki koomale tõmmata on pelgalt soe õhk. Sisuta soga kergemeelse valija kõrvadele. Pettus, nagu maavalitsuste likvideerimise tagajärjel koha kaotanud ametnikud kõik kohe muudesse asutustesse tööle võeti.
Valimatu laristamine aastalõpupreemiate näol tekitab keskmist palka teenivas eestlases ebaõiglustunde. Rääkimata sellest, et väheneb riigikontrolli usutavus. Lõpetame ära selle silmakirjalikkuse ja premeerime ainult parimaid.