:format(webp)/nginx/o/2019/09/18/12572011t1h66a2.jpg)
/nginx/o/2019/11/29/12774579t1hf7d2.jpg)
Kuigi üks silmatorkavamaid uuendusi kohalikul spordiklubide areenil on administraatoriteta 24/7 klubide levik, on vanemate tegijate jaoks pigem oluline terviklahenduste väljamõtlemine ja olemasoleva teenuse arendamine.
Eesti spordiklubide trendid: sama teenuse saaks kolm korda odavamalt (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks kodumaisel spordiklubide areenil viimase paari aasta jooksul silmahakkav uudsus on administraatoriteta 24/7 avatud klubide kannakinnitus, ent nii üllatav, kui see ka pole, on tegu maailmas pigem langeva trendiga.
«Suuremad odavketid, mis kunagi olid, need on täna ikkagi muutumas. Eestis on need aga nii uued, et täna midagi nende kohta öelda on väga vara,» sõnas spordiklubi Sparta juhatuse liige Mart Kajari, selgitades ka, et enamus klubisid maailmas, mis on 24/7 lahti, on turistidele suunatud – neile, kes lendavad teisest ajavööndist ja tahavad oma trenni ikkagi ära teha. Eestis on aga Kajari hinnangul selliseid kliente vähe ja öösel treenijaid pigem napilt. Sama kinnitas terves Baltikumis tegutseva Lemon Gymi tegevdirektor Vidmantas Šiugždinis, kes väitis, et nende turuandmete põhjal külastab öösiti spordiklubisid ikkagi väga väike protsent treenijatest.
Eestis jõudsalt laieneva 24-7 Fitnessi juhataja Andrus Murumets tunnistas, et varasemalt Gymleco nime all toimetanud spordiettevõte muutis oma nägu ja tegu 2016. aastal, kui Murumets sai infot eeldatavast odavkettide Eesti turule tulekust. 24-7 Fitness on tema hinnangul järgmine samm, eelneva klubi pidamisest kogutud teadmistepagasi abil tehtud edasiarendus. Otsus uues klubis administraatoreid mitte kaasata tuli soovist klubi ööpäev läbi avatuna hoida.
/nginx/o/2019/11/29/12774587t1h6d08.jpg)
Kajari aga ei näe, et administraatoriteta klubid muudaksid kuidagi oluliselt turuolukorda Eestis või oleksid tuleviku suunanäitajateks. «Kui mõned aastad tagasi tulid need ilma personalita klubid, eriti Saksamaal, siis vähemalt need samad Saksa klubid, kellest suurim oli McFit, on toonud välja, et suurema tuluga on nende personaliga klubid,» sõnas Kajari, öeldes täpsustuseks ka, et McFiti puhul toodavad ettevõttele juba 60 protsenti tulust administraatoritega klubid. Mingil määral möönis ka Murumets, et Eesti turul nad kedagi asendamas ei ole.
Tema hinnangul ei ole 24-7 Fitness teistelt klubidelt treenijaid üle löönud, pigem on Eestis kasvanud sportlike eluviiside harrastajate arv, mis tuleb kõigile klubidele kasuks. Sama kinnitas Audentese spordiklubi fitnessi juhataja Janika Koch-Mäe, kes sõnas, et viimase viie aastaga on konkurents näiteks Tallinna turul kahekordistunud, kuna eestlane liigub aina enam.
/nginx/o/2019/11/29/12775464t1h901c.jpg)
Spartal ja Audentsel näiteks pole aga mingit plaani administraatoritest loobuda, kuigi selliseid liigutusi on kodumaal tegemas mõned teised klubid. Näiteks Rakveres asuv Aqva spordiklubi, kes läks selle aasta septembrist täisautomaatseks, jättis oma klubis administratiivteenused täiesti ära. Lemon Gymi tegevdirektor Vidmantas Šiugždinis sõnas aga konkreetselt, et administraatoritevabade klubide trend on tingitud ikka sellest, et ei soovita maksta töötajatele olukorras, kus palgad on kasvamas. Tema hinnangul on kohaliku töötajaskonnaga klubides nii kõrgem turvalisus, suurem puhtus kui ka parem teenindus. Siiski ei eitanud Šiugždinis, et ka Lemon Gym kavatseb 2020. aastal mõnedes esindustes proovida töötajateta töötunde läbi viia. Täiesti ilma kohaliku töötajaskonnata klubi aga avada ei plaanita.
Eesti on ikkagi kasvufaasis
Aqva spordiklubi esindaja Fredi Vöörmani sõnul otsustati administraatorivabaks minna tööjõukulu vähendamise eesmärgil ning sooviga selle lükke abil teenuseid soodsamaks muuta, mis võiks spordiklubisse ka rohkem kliente tuua. Vöörman näiteks uskus just, et automaatsed spordiklubid ilma kohapealsete administraatoriteta, kus klient saab käia millal ise soovib, on peamiseks jätkuvaks arenguks spordiklubide maailmas.
/nginx/o/2019/11/22/12757439t1hb948.jpg)
Kajari arvates aga läheb inimene spordiklubisse peamiselt emotsiooni otsima, mitte raha säästma või trenni lihtsalt ära tegema. Spordiklubi on tema arvates nagu meelelahutusasutus, kus emotsiooni tekkimisele aitavad kaasa heal tasemel kohalik personal ja treenerid, aga ka kogu treeniv seltskond. «Kui inimesed tulevad trenni, siis tekivad asutusesisesed sõpruskonnad, kes hakkavad ühel ajal trenni tegema, et ka sotsialiseeruda ja kindlate inimestega seda koos teha. Koosveedetud aeg loob väärtust,» toonitas Kajari, väites, et Sparta tõmbenumbriks üle-eestiliselt tunnustatud treenerite kõrval on kindlasti sportlik seltskond, kellega saab treenides kogemusi vahetada ja elust rääkida.
Kui midagi on kohalikul sporditeenuste turul vajaka, siis Janika Koch-Mäe sõnul on see ujumisteenuste pakkumine. «Enamus klubisid pakuvad vaid jõusaali ja rühmatreeningute võimalusi. Meie kogemus näitab, et suur nõudlus on just ujumisvõimaluste ja -treeningute järele,» rääkis Koch-Mäe, kinnitades et Audentes on keskendunud terviklahenduste pakkumisele, mispuhul saab nende klient nii ujuda, rühmatreeningutest osa võtta, jõusaalis möllata, spinninguga tegeleda kui ka kergejõustikuhallis treenida. Vidmantas Šiugždinis lisas omalt poolt, et puuduseks on ka odavate spordiklubide vähesus, kuna Eesti keskmine spordiklubide hinnatase on liialt kõrge ja kaugelt Baltikumi kõrgeim. Küll aga uskus Lemon Gymi tegevjuht, et suured muutused on selles vallas tulemas ja küll odavamate hindadega spordiklubid MyFitnessilt lähiaastatel turgu tagasi võidavad.
/nginx/o/2019/11/29/12775986t1h83de.jpg)
Puudutades populariseeruvaid ja populaarsust kaotavaid teenuseid sõnas Šiugždinis, et grupitreeningud ning eriti väiksemad üldtreenivad grupitreeningud on aina populaarsemad, samas kui Lemon Gymi andmetel on populaarsust kaotamas grupiviisilised rattatrennid ja step-aeroobika. Globaalselt on aga kasvamas huvi funktsionaaltreeningute ja nende jaoks mõeldud avarate, funktsionaalset varustus sisaldavate ruumide vastu, mis on nii mõnedeski kohtades asendamas masinaparke. See tuleneb Šiugždinise sõnul inimeste kasvavast huvist mitmekülgsema treenimise vastu, et arendada mitte ainult musklimassi, vaid ka keha liikuvust ja paindlikkust.
Personaaltreenerite vastu huvi aina kasvab
Uutele turuletulijatele mõeldes rõhutas Sparta juhatuse liige Kajari fokusseerituse vajadust. «Kui täna turule tulla mingi klubiga, peab sellele olema hästi täpne sihtrühm, kellele ja mida pakkuda,» sõnas ta. Samuti kinnitas Kajari, et peab olema julgust katsetada, aga see nõuab suuri ressursse, kuna Kajari hinnangul ei toimi Eestis paljud välismaal populaarsust võitnud arengud. Näiteks tõi ta ainult naistele mõeldud spordiklubid, mis mõnes maailmaosas on väga populaarsed, ent Eestis pole kuidagi toiminud.
Mõningal määral on Kajari vaade spordiklubidele ja nende funktsioonile isegi konservatiiv-traditsiooniline. «Spordiklubis on kang ikka kang ja kõike peab ise tõstma,» sõnas Kajari, vastates küsimusele, et millised on mõned spordiklubide teenused, mis on Eestis populaarsust juurde võitmas. Trendidega Sparta Kajari sõnul liialt kaasas ei käi ja iga kuu nad mingi uue trenniga välja ei tule.
/nginx/o/2019/11/22/12757461t1h26cc.jpg)
Spartas on eesmärk olemasolevat teenust arendada ja seda võimalikult hästi pakkuda. Selles protsessis toonitab Kajari heade treenerite olulisust, sõnades et personaaltreenerid on nõutud teenuseosutajad. Sama kinnitas Janika Koch-Mäe, kes ütles, et kui 10 aastat tagasi oli personaaltreeneri teenus pigem nišitoode, siis tänasel päeval kasutatakse seda juba palju rohkem. Šiugždinis lisas, et tegu on trendiga, mille populariseerumist eeldatakse siinmail lähiaastatel veelgi, lähtudes globaalsetest arengutest. Kajari sõnas aga, et hinnas pole mitte niivõrd personaaltreener kui selline, vaid kindlad inimesed, kes on suutnud endale nime teha ja keda usaldatakse. Ka andis Kajari karmi hinnangu, et häid treenereid on täna Eesti turul vähe, neist on kindlasti puudus. Sellele lisaks märkis ta, et Eesti Olümpiakomitee poolt tunnustatud paber on treeneri puhul ikkagi näitaja.
Sporditeenused on paremini kättesaadavad
Peamise põhjusena, miks Eestis spordiklubides käijate arv kasvanud on, näeb Kajari spordiklubide endi laienemist. «Vanasti jäid mõnedele spordiklubid kaugeks, aga kui sul on täna maja kõrval uus spordiklubi, siis on lihtne seal käia,» sõnas ta. Sama arvas ka Murumets, kes lisas, et näiteks see, kui ettevõtted oma hoonetesse spordiruume projekteerivad ei mõjuta eriti spordiklubisid, kuna büroohoonete ruumid on väikesed ja ei paku sellist sportimisvõimalust, mida spordiklubid pakuvad.
Samas on Murumetsa hinnangul spordiklubid ettevõtetele juba nii lähedal, et neil polegi mõtet raisata hoonetes pinda spordiruumide peale, samahästi võib juba omavahel koostööd teha. Sama kinnitas Koch-Mäe, kes sõnas, et Audentes teeb koostööd paljude suurte ettevõtete spordiklubidega. Kajari toonitas samuti, et aina rohkem ettevõtteid pöördub nende poole koostööpäringutega, kuna spordiruume võib ju ehitada, aga nendel ruumidel peab olema ka mõte: treeniv juhendaja, teenus vms. Tema sõnul osutabki Sparta äriettevõtetele aktiivselt treenerite ja treeningute teenuseid.
/nginx/o/2019/11/29/12774616t1h942e.jpg)
Lõppude lõpuks on aga Kajari sõnul olulisim spordiklubide juures oskuslikud treenerid ja hea asukoht. Hind ei ole Sparta esindaja sõnul kindlasti see, mis väga palju määraks, oluline on pakkuda kvaliteetset teenust mugavas asukohas. Seda kinnitas ka Koch-Mäe, kes sõnas, et Audentese läbiviidud küsitlused näitavad, kuidas kõige olulisem spordiklubi juures on klientide jaoks just klubi asukoht (91% vastanutest arvas nii). Küll aga esines nii Audentese kui Lemon Gymi statistikas ka hinnatundlikkus: kuigi kõvasti vähem olulisem, kui spordiklubi hea asukoht, oli hind siiski klientide tähtsusedetabeli top kolmes. 24-7 Fitnessi juhataja Andrus Murumets lausus hinnateema selgituseks, et küsimus, miks käia kohtades, kus hind on 200%-300% kallim (My Fitness, Sparta), oleks pigem klintidele, et miks nad maksavad rohkem, kui saaksid sama teenust 300% odavamalt? «Meie pakume enamvähem sama sisu nagu eelpool kirjeldatud kuulsad konkurendid,» sõnas Murumets lõpetuseks.