Puust ja punaseks: laenude kavalalt varjus tasud

Kiirlaenuärid ja pangad meelitavad raha küsima madala intressiga, kuid kõrge lepingutasuga. Foto: Piotr Łatacha/PantherMedia / Piotr Łatacha

Kiirlaenuärid ja pangad tulevad enne jõule välja pealtnäha lühiajaliste odavlaenudega, mille intress on kas null või üks protsent, kuid lähemal vaatlusel võetakse ühtlasi kõrge intressiga lepingutasu. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe selgitas Postimehele, mida laenude võtmisel kindlasti meeles pidada.

Nii näiteks pakub Luminori pank kõigest 1% intressimääraga aastas «Musta reede tarbimislaenu» summas 2000 – 12 000 eurot. Tähele tuleb aga panna, et tasuta lõunaid pole olemas ja lepingutasu laenusummast on 10%, ehk et näiteks 5000-eurose laenu võtmisel ei tule tagasi maksta mitte 5050 eurot, vaid 5550 eurot, mis tähendab, et laenu võtmise kulu on 550 eurot. Kui intresse makstakse n-ö tagantjärele, siis kõrge lepingutasu tuleb maksta juba ette. Võrdluseks: eluasemelaenu võtmisel on lepingutasu reeglina 0,5–1 protsenti. Luminor on ka ise märkinud, et tegelik krediidi kulukuse määr on pea 12%.

Samamoodi on viimasel ajal linnapildis silma jäänud Raha24 reklaamid, mis pakuvad 0% intressiga laenu. Toda kampaaniat lähemalt uurides on selle tingimustes aga kirjas, et laenaja peab lepingutasuna maksma 5,5% laenusummast. Antud kampaania puhul reklaamitaksegi väikesi, kuni 1000-euroseid ning lühiajalisi laene, mis tähendab, et laenu kulukuse määr on intressist kordades suurem. Laenuäri toob ise näiteks, et 1000 euro laenamisel 6 kuuks fikseeritud intressimääraga 0% aastas, kuid lepingutasuga 5,5%, on krediidi kulukuse määr 20,50% aastas. Maksimaalne krediidi kulukuse määr võib olla aga lausa 55,79%.

Raha24 vaatenurk

Raha24 turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristel Kongas vastas Postimehele, et kampaaniate korraldamise mõte on Raha24-l sama, nagu igas teises ettevõttes ning eesmärk on pakkuda klientidele lisaväärtust. «0% intressiga või 0.- lepingutasuga laenutoodet pakuvad täna mitmed tarbimislaene väljastavad ettevõtted, sealhulgas pangad. Selles mõttes ei erine me konkurentidest kuidagi. Iga ettevõte valib sõnumi edastamiseks oma kommunikatsioonikeele. Sihtrühm, kellele sõnum on suunatud, on tarbija, kellel on tarvis teha teatud väiksemad kulutused, olgu selleks uued talverehvid autole, säästlik soojuspump koju või mis iganes muu kulutus,» selgitas Kongas kampaania tagamaid, lisades et selle abil soovitakse ka laiendada avalikku teadlikkust Raha24 teenustest ja luua pikaajalisi kliendisuhteid.

Kongas kinnitas, et mingit kahetimõistetavust kampaania puhul olla ei saa, kuna nii välimeedias kui ka mujal on reklaamplakatil välja toodud tarbimislaenule viitav hoiatustekst ja ka laenunäide kõikide kaasnevate kuludega. Raha24 esindaja kinnitas, et tagasimakstavat kogusummat ei ürita firma kuidagi varjata ning laenu kogusumma ja krediidikulukuse määr on laenu taotlemise protsessis välja toodud.

Raha24 võrdleb end pankadega

Kongase sõnul on levinud arusaam, nagu oleks krediidiandjate pakutavad laenutooted oluliselt kallimad kui suurpankade omad, mis Kongase sõnul ei ole tõene. «Kõik tarbijakrediiti pakkuvad ettevõtted on allutatud, nii nagu pangadki, finantsinspektsiooni järelevalve alla,» sõnas Kongas ja lisas, et kõikidele finantsteenuste pakkujatele kehtivad samad laenu väljastamise tingimused, maksimaalsete intresside piirmäärad, krediidi kulukuse määr jne.

Samuti selgitas Kongas, et kindlasti ei ole tõene kuvand kiirlaenust kui millestki, mida antakse igale soovijale. «Raha24 lähtub vastutustundliku laenamise põhimõttest, mis tähendab seda, et kõikide sissetulnud laenutaotluste ja klientide andmeid kontrollitakse ning kliendi maksevõimet analüüsitakse väga põhjalikult enne otsuse langetamist,» kirjeldas Kongas ja kinnitas, et madala sissetulekuga või üldse ilma sissetulekuta inimesed ei saa neilt laenu. «Me peame väga oluliseks regulaarset ja jätkusuutlikku sissetulekut ning jälgime inimese finantskohustusi ja maksekäitumist,» selgitas Kongas.

Tarbijakaitse hoiatus

TTJA kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe pani aga laenajatele südamele mitte võtta suuremat koormat, kui kanda jõutakse, tuleb kõrvutada eri firmade pakkumisi, lugeda lepingu tingimusi ja mõelda ette, mis saab juhul, kui ei suudeta laenu tagasi maksta. Laenulepingust on kliendil õigus taganeda 14 päeva jooksul, kui tegemist ei ole hüpoteeklaenuga. Seda on oluline meeles pidada, kuna nii on kirjas võlaõigusseaduse paragrahvis 409, mis kirjeldab, kuidas tarbija võib tarbijakrediidilepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul (elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu puhul on ajaks seitse päeva).

«Kui me räägime tarbijakrediidi lepingust, ja mõni teenuse pakkuja esitab seal tarbijale ebasoodsamaid tingimusi, siis on tegemist tühise lepingutingimusega. Tarbija saab ikkagi kasutada seaduses kirjas olevat õigust,» täpsustas Helemäe.

Tarbijakaitse soovitused laenuvõtjale

• Alati tuleb oma maksevõimet adekvaatselt hinnata ehk arvestada kõiki oma igakuiseid väljaminekuid ja laenu võttes selle suhtes ka aus olla. Laenu ei tohi võtta kergekäeliselt.

•Tuleb endale selgeks teha, mis võib juhtuda siis, kui sa ei ole enam maksevõimeline.

•Tuleb hinnata oma võimalusi laenu koos intressidega tagasi maksta. Tihtipeale inimesed ei mõista, mida tähendab intress ning arvavad ekslikult, et tagasi tuleb maksta sama summa, mis laenati.

•Alati tuleb hoolikalt lepingutingimused läbi lugeda ja kui midagi jääb selgusetuks, siis see üle küsida.

•Kui ei suuda enam oma võlgu maksta või on muud makseraskused, siis ära ignoreeri tekkinud olukorda, vaid suhtle krediidiandjaga. Laenuandjaga suhtlemist ei tasu karta. Veelgi enam: kui makseraskustega ei tegele, võib see minna inkasso kätte. Sellisel juhul lisanduvad veel ka inkassofirma sissenõudmiskulud.

•Sõbrale laenu käendades mõtle korralikult järele, sest sellega võtad sa endale alati kohustuse laenu eest vastutada.

Veel lisas TTJA kommunikatsiooniekspert ka hoiatuse kahtlaste laenuskeemide suhtes, tuues välja, kuidas TTJA poole on pöördunud kliendid, kelle käest üritatakse välja petta suuri summasid seoses laenulepingu tasudega. «Meie poole on pöördunud inimesed, kellele jäetakse mulje, et nad saavad laenu, olenemata sissetulekust ja varasemast maksekäitumisest. Tarbija esitab laenutaotluse, siis saadetakse talle laenuleping, mille ta allkirjastab. Lepinguga jäetakse mulje, et kõik korrektne. Peale lepingu allkirjastamist saab tarbija kirja, kus palutakse kanda nende kontole lepingutasu, selleks, et laen väljastataks. Lisaks lepingutasule nõutakse hiljem aga ka ülekandetasusid ja kindlustustasusid. Juhul kui tarbija ei soovi enam juurde maksta, vaid laenu saada, saadetakse talle kiri, et veel üks lepingutasu on maksmata, ja peale seda tehakse kohe makse ära. Selliste skeemide puhul võivad kahjud ulatuda tuhandetesse eurodesse,» selgitas Helemäe.

TTJA soovitab inimestel olla eriti tähelepanelik selliste laenupakkumiste suhtes, mille saamise eelduseks on see, et inimene teeb enne laenu saamist laenajale makseid. Tarbija saab end kõige paremini kaitsta, kui kontrollib teenuse pakkuja tausta ja kasutab läbipaistva ettevõtja teenuseid. Kui ettevõtja on tarbijale tundmatu ja kiirustab teda takka, ja kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis on ilmselt tegemist pettusega.