Kõik, mida peab tänavu teadma talverehvidest

Oluline on teha tark valik naast- ja lamellrehvide vahel. Veelgi olulisem on liigelda vastutustundlikult. Foto: Caro / Sorge

Naastrehvid on sel aastal lubatud olnud juba oktoobri algusest ning talverehvid on autojuhtidele kohustuslikud alates esimesest detsembrist kuni esimese märtsini. See tähendab, et viimane aeg on suverehvid talviste vastu vahetada, et olla kaitstud juba esineva jäite ja libedate teeolude vastu.

Talverehve on kahte tüüpi: naastrehvid ja lamellrehvid. Naastrehve võib Eestis seaduse järgi kasutada 15. oktoobrist kuni 31. märtsini, samas kui lamellrehvidega võib teoorias sõita aastaläbi. Erandkorras võib naastrehve kasutada ka kuni 30. aprillini, kui esinevad talvised ilmastikuolud. 

Milline rehv millistele teedele?

Talverehvide puhul on oluline meeles pidada, et mustri sügavus peab neil kindlasti olema üle kolme millimeetri. Naastrehvide kasutajad peavad seejuures ka jälgima naastude arvu ja seisukorda, sest et kui mustri sügavus on piisav, ent enamus naastudest on ära lennanud, tuleb rehvid kindlasti välja vahetada. Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane selgitas, et valides naast- ja lammellrehvide vahel peaks lähtuma eelkõige sellest, kus autoga enim sõidetakse. Vane soovitas naastrehve valida nendel autojuhtidel, kes sõidavad palju erineva hooldustasemega teedel ja öösiti. Lamellrehve soovitas ta valida autojuhtidel, kes sõidavad enamasti linnas või suurematel teedel. «Kuigi rehvid on kallid, siis võimalusel ei tohiks rehvide pealt kokku hoida, vaid soetada korralikud (tuntud rehvitootja) talverehvid,» manitses Vane.

Rehve peaks vahetama komplektina

Hansaposti veebikaubamaja tootejuht Kristjan Kull selgitas juba paar aastat tagasi, et rehve peaks välja vahetama neljakaupa ehk terve komplektina. Kui on aga soov vahetada kahekaupa, siis tuleb uus rehvikomplekt panna tagumise silla alla, olenemata masina veost, et tagada parem stabiilsus manööverdamisel. Vaid kahte rehvi vahetades tuleb jälgida, et mõlema silla alla saaksid sama kõrguse ja mustrikombinatsiooniga rehvid, muidu on auto sõiduomadused häiritud. 

2019. aasta arengud talverehvide vallas

2019. aastat silmas pidades on paslik meelde tuletada, et sellest aastast on talverehvid kohustuslikud ka L6e kerega (nn mopeedautod) ja L7e kerega (nn ATV) sõidukitele. Endiselt peavad talvisel ajal talverehve kasutama M1 (kuni kaheksakohaline auto), N1 (kaubik, mille täismass ei ületa 3,5 tonni) ja O2 (haagis, mille täismass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni) kategooria sõidukid.

Tulevikku silmas pidades tasub aga arvestada, et läinud kevadel allkirjastati 2022. aastal rakenduv eelnõu, mille kohaselt tohib Eestis talviti kasutada ainult spetsiaalselt põhjamaade kliimasse mõeldud talverehve. Need rehvid on tähistatud märgiga, millel on kolm mäetippu ja lumehelves. 

Põhjamaade kliimasse mõeldud talverehvide sümbol Foto: Lennart Ruuda

Eelnõu rakendatakse alles 2022. aastal, pidades silmas autojuhtide juba tehtud kulutusi. Nii saavad ilma kliimamärgistuseta M+S tähisega rehve soetanud juhid võimaluse ostetud rehvid ära kasutada. Läinud kevadel manitses aga majandus- ja taristuminister Taavi Aas, et ohutuse mõttes võiks spetsiifilise märgisega rehve hakata kasutama ikka juba sellest talvest, kuna mitte kõik M+S tähisega rehvid pole siinsete kliimaolude jaoks disainitud. Nüüd, novembri lõpus, lisas Villu Vane samuti, et rehvide soetamisel peaks antud märgist juba praegu kindlasti silmas pidama, kas või juba finantskaalutlustel, et mitte teha pikemaajalist investeeringut, mis ei tasu ära.

Tasub ka kordamist, et rehvimüüjatelt tuleks alati küsida just Eesti teeoludesse sobivaid talverehve, kuna osadel rehvitootjatel on valikus erinevaid talverehve, millelt võib küll leida kolmetipulise mäe ja lumehelbe sümboli, kuid erinevad rehvimudelid võivad olla valmistatud erinevate tee- ja kliimaolude jaoks. Samuti lisas Maanteeameti tehnoosakonna ülevaatuse ekspert Helari Holm, et kuni 2022. aastani on aktsepteeritavad ainult kõnealuse kolmetipulise mäe ja lumehelbega tähistatud ning M+S tähistusega talverehvid. Tähistus «winter» ei ole Eesti seadusandlusele tuginedes aktsepteeritav.

Eriluba talverehvide suhtes on loodud spetsiifiliseks tööks maastikurehve kasutavatele sõidukitele, mis peavad tööülesannete käigus tihti liikuma raskestiläbitavatel teelõikudel. Taolised sõidukid võivad aastaringselt kasutada maastikurehve tingimusel, et neil esineb professionaalse maastikurehvi tähis POR. 

Suverehve Eestis talviti kasutada ei tohi

Nädalavahetusel ilmus uudis, et Soomes rakendatakse tuleva aasta juunis seadus, mille kohaselt tohib alates järgmise aasta talvest sobivate ilmaolude korral sõita talviti ka suverehvidega. Rehvivahetuse otsus jäetakse niisiis juhtide endi langetada. Küll aga polnud seaduseelnõus täpselt märgitud, milliste ilmaolude puhul on rehvivahetus siiski kohustuslik. Villu Vane avaldas arvamust, et Eesti juhid ei ole selliseks korralduseks veel valmis ja pigem on rohkem ikka neid juhte, kes tahaksid talverehvid varem alla panna ja nendega ka pikemalt kevadel sõita. Seda ütles ta Maanteeametile saadetud küsimuste statistika põhjal. 

Vastukaaluks mainis aga Vane, et ka talverehvide tähtsust ja omadusi ei tohi üle hinnata. «Mõtlen siin seda, et kui rehvid on vahetatud ja tegemist on korralike naastrehvidega, siis arvatakse, et võib ka lauslibedal teel uljalt sõita, nii-öelda suvises stiilis. Üldjuhul lõppeb see enamasti kraavis,» sõnas liiklusekspert.

Talveks tuleb autojuhtidel valmistuda ka vaimselt

Vane selgitas, et talveks valmistumisel ei piisa ainult rehvivahetusest, vaid valmistuma peab ka mõtteliselt. «See tähendab, et tuleb arvestada, et igapäevasteks sõitudeks kulub rohkem aega, sest esmalt tuleb auto lumest puhastada ja klaasid jääst puhtaks teha. Alati ei saa sõita lubatud maksimumkiirusega, sest teeolud seda ei võimalda. Kindlasti on neid juhte, kes ei julge nii kiiresti sõita kui teised, ning nendest möödasõit on raskendatud. Seega tuleb veelgi kiirust vähendada. Kas alati peabki mööda sõitma? Teeolud võivad muutuda poole päevaga ja hommikune kuiv tee võib olla lõunaks liuväli,» selgitas Vane talvise sõitmise eripärasid. Ta lisas, et kindlasti peab libedatel ja talvistel teedel hoidma suuremat pikivahet ja vältima järske manöövreid. Ka julgustas ta raskete ilmaolude korral valima ühistransporti. Samuti manitses Vane autojuhte ettevaatusele seoses jalakäijatega, kuna pimedal ajal ja eriti siis, kui maa on must, on neid tihti raske märgata.