Ekspert hämaratest tehingutest SEB Eestis: sisuliselt rahapesemise käsiraamat

Rootsi ajakirjanikud analüüsisid vaid tilka SEB panga kahtlaste tehingute meres ja juba sealt avalduv oli enam kui murettekitav. Foto: Bob Strong / Reuters / Scanpix

Kahtlused SEB Eesti harus toimunud rahapesu kohta on järjekordne tõsine löök riigi mainele.

Mõni nädal tagasi võis SEB seoseid rahapesuga vaid aimata, kuid Rootsi pank oli seda seni järjepidevalt ja kindlameelselt eitanud. Olukord muutus, kui SEB kaks nädalat tagasi aktsionäre võimalikust skandaalist ette hoiatas ja see aktsiad vabalangusesse viis.

Täna kukub Rootsi suurpanga väärtus ilmselt jällegi märkimisväärselt.

Eile õhtul teatas SEB emapank mitmekümnest miljardist eurost teadmata päritolu rahast, mille liigutamine pangas ei oleks praegu kehtivate reeglitega enam vastavuses.

Panga järsk avameelsus on tingitud Rootsi uurivate ajakirjanike avastatud materjalist.

Rootsi rahvusringhäälingu SVT uuriv telesaade «Uppdrag granskning» ja uudisteagentuur TT paljastavad, et näiteks niinimetatud Magnitski räpast raha võis voolata läbi SEB Balti harude rohkemgi kui Swedbankis.

Märkimisväärne on, et see järeldus on tehtud ainuüksi ühest pisikesest andmelekkest, mis – nagu panga eile saadetud teatest selgub – on vaid imetilluke osa kõikidest hämarate mitteresidentide tehingutest SEB pangas.

Rootsi ajakirjanikud vaatasid uurimise käigus põhjalikult otsa 138 kahtlasele Eesti haru kundele (kokku vaadeldi 194 klienti Baltikumis), millest 107 nimetavad nad eriti suure rahapesuriskiga klientideks.