:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
/nginx/o/2019/11/15/12743990t1hc925.jpg)
Rootsi ajakirjanike huvi tõttu saatis SEB Rootsi emapank täna õhtul välja teate, millega tunnistatakse kümnete miljardite eurode jagu kahtlaseid tehinguid panga Eesti harus.
SEB tunnistab kümnete miljardite jagu kahtlaseid tehinguid Eestis (4)
«Tahame olla läbipaistvad, mistõttu esitame ülevaate andmetest Balti regioonis aastatel 2005 kuni 2018,» teatas pank täna õhtul pressiteates.
SEB koostatud graafikud näitavad, et aastatel 2005 kuni 2018 liikus läbi Eesti haru 25,8 miljardit eurot kahtlast raha. Postimehe andmetel on see summa oluliselt suurem, kui teadsid seda olevat Rootsi ajakirjanikud.
/nginx/o/2019/11/26/12768587t1he85e.jpg)
«Oleme oma Baltikumi äri põhjalikult analüüsinud ja me ei ole näinud süstemaatilist riski, et SEBd oleks kasutatud rahapesuks. Samas on kõik pangad alati igal ajahetkel majanduskurjategijate huviorbiidis,» teatas SEB.
Kaks nädalat tagasi teatas pank, et Rootsi uurivad ajakirjanikud rahvusringhäälingu kanalist SVT on pangale esitanud küsimusi seoses kahtlaste tehingutega panga Baltikumi harus.
Sellega seoses on SEB saatnud välja arvukaid teateid seoses võimalike rahapesukahtlustega.
«Aastast 2006, kui pank sai kriitikat Eesti järelevalveasutustest ja teistest allikatest, oleme võtnud ette erinevaid tegevusi, et rahapesu riski vähendada. Arvukad kliendisuhted on seetõttu lõpetatud ning vastavate uurimisasutustega on ka vajadusel ühendust võetud,» selgitas panga pressiteenistus.
Seoses SVT uurimusega võttiski pank põhjalikult ette tehingud Eesti harus enam kui kümne aasta vältel.
Pank nimetab avaldatud tehinguid «madala läbipaistvusega mitteresidentidega» seotud äriks. See tähendab ülekandeid ja kliente, mille äritegevus ei vasta tänapäeva reegleid arvestades standarditele.
«Ligikaudu 95 protsenti SEB vähese läbipaistvusega klientidest Baltikumis arveldasid Eestis, kuid sellised ärimahud vähenesid kiiresti pärast 2006. aastal kasutusele võetud meetmeid ning moodustasid sellel kümnendil juba väga väikese osa mitteresidentide ärimahust,» teatas SEB.
«Vähese läbipaistvusega klientide ärimahte ei saa võrdsustada rahapesuga, pigem on seda laadi ärimahtudes suurem risk panga ärakasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel,» rõhutas panga pressiteenistus.
/nginx/o/2019/11/26/12768588t1h5187.jpg)
SEB: «Meid pole süstemaatiliselt rahapesuks kasutatud»
«SEB on avaldanud info, mis näitab, kui põhjalikult on pank ajaloolisi ärimahte analüüsinud tänaste teadmiste valguses,» ütles SEB Eesti kommunikatsioonijuht Silver Vohu Postimehele saadetud kommentaaris.
«Analüüsi tulemusena jääb pank oma senise seisukoha juurde, et SEBd ei ole süstemaatiliselt kasutatud rahapesuks. SEB Baltikumi rahapesuvastaste meetmete süstemaatiline tugevdamine algas juba 2006. aastal, mil pank vähendas järsult klientide hulka, kelle äritegevusest ei olnud piisavalt selget ülevaadet,» märkis Vohu.
«SEB on avaldanud ajaloolise ülevaate vähese läbipaistvusega klientide ärimahtudest, kuid neid ei saa võrdsustada rahapesuga, pigem on seda laadi ärimahtudes suurem risk panga ärakasutamiseks kuritegelikel eesmärkidel,» lisas ta.
«Nagu ülevaatest näha, vähenesid madala läbipaistvusega klientide ärimahud kiiresti pärast 2006. aastal kasutusele võetud meetmeid ning moodustasid sellel kümnendil juba väga väikese osa mitteresidentide ärimahust,» ütles SEB Eesti kommunikatsioonijuht.