/nginx/o/2018/11/21/11590481t1h326d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/07/12443459t1hbcec.jpg)
Justiitsministeerium sai valmis pankrotiseaduse muutmise plaani, millega tahetakse muu hulgas luua konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, kuid amet ei ole sellest huvitatud.
Konkurentsiamet ei taha maksejõuetutega jagelemist enda kaela võtta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maksejõuetuse teenistuse ülesandeks oleks kontrollida pankrotivõlgnike tegevust. Eelnõu kohaselt saaks teenistuse abil võtta vastutusele ettevõtted, kes tekitavad maksejõuetust õigusvastaselt. Lisaks aitaks teenistus võimaluste piires kaasa pankrotikuritegude uurimisele.
Konkurentsiamet pole aga maksejõuetute kontrollist huvitatud ning leiab, et kõnealune valdkond ei oma mingit seost ameti praeguse pädevusega. «Leiame, et konkurentsiametile vastava struktuuriüksuse lisamise ainus võimalik positiivne mõju saab seisneda vaid halduskulude mõningases kokkuhoius ning muus osas märkimisväärset sünergiat ei tekiks, sest ameti olemasolevate struktuuriüksuste tegevuse eesmärgid ja samuti riikliku järelevalve alane tegevus erinevad olulisel määral maksejõuetuse institutsiooni kavandatavatest ülesannetest,» andis amet eelnõule tagasisidet.
Eelnõuga on plaanis teha pankrotiseaduses ligi 150 muudatust. 2021. aasta alguses jõustuvate olulisemate muudatuste hulgas on näiteks veel plaan koondada maksejõuetuse menetlemine Harju ja Tartu maakohtusse, et tekiksid nö spetsialiseerunud kohtud ja kohtunikud. Samuti tahetakse kehtestada maksejõuetuse eeldused. See tähendab, et maksejõuetust eeldatakse näiteks juhul, kui ettevõtte juhatus teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel võib ettevõte muutuda maksejõuetuks või kui ettevõtte juhatuse liige on lahkunud Eestist, et hoiduda oma kohustuste täitmisest.
Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse muudatusi sellega, et Eestis on pankrotimenetlused kas pikad ja kulukad ega täida hästi oma eesmärki tuua võlausaldajatele raha tagasi või raugevad sootuks. Näiteks Eesti pankrotimenetlustes rahuldatakse võlausaldajate nõudeid 40,7%, samas kui Soomes 88,3%. Menetluse pikkus on vastavalt 3 aastat ja 10–11 kuud.
Lisaks saavad võlausaldajad Eestis keskmiselt ühe dollari kohta pankrotimenetluses tagasi 40,7 senti, samal ajal kui Soomes 88,3. OECD keskmine on 71,2 senti dollari kohta. Seega ei saa isegi mitte pooled võlausaldajate nõuded Eestis rahuldatud ning Eesti jääb OECD keskmisele ja Soomele alla pea kaks korda.