Uskumatu: suur kliimapööre jooksis juba liiva

Juba kavas fossiilkütusetoodang nurjab Pariisi kliimaleppe täitmise Foto: Leo Lintang/PantherMedia / Leo Lintang

Kavandatav või juba torujuhtmetesse jõudnud nafta-, gaasi- ja kivisöetoodang ületab koguse, mille korral on võimalik maakera kliima soojenemist pidurdada, hoiatasid ÜRO ja juhtivad töörühmad kolmapäeval.

Maailm toodab peatselt 50 protsenti rohkem fossiilkütuseid, kui on võimalik põletada, tõstmata maakera pinnatemperatuuri üle kahe protsendi tööstusrevolutsiooni eelse tasemaga võrreldes, osutatakse värskes raportis.

Kui tahta piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadiga Celsiuse järgi, ületab kavandav kütusetootmine rohkem kui kahekordselt lubatava koguse.

2015. aasta Pariisi kliimaleppes on võetud eesmärgiks piirata maakera soojenemine 2, võimalusel aga parem 1,5 kraadi võrra tööstuseelsest tasemest.

Juba praegu, kui temperatuuri tõus on 1 °C, kimbutavad inimesi kuumalained, üleujutused ja ülitugevad tormid, mille kahju võimendab merepinna tõus.

Üleinvesteerimine söe-, nafta- ja gaasivarudesse tähendab, et ka edaspidi jäädakse kasutama infrastruktuuri, mis on otseses vastuolus vajadusega piirata järgmistel kümnenditel järsult kasvuhoonegaaside emissiooni, hoiatavad teadlased.

Ühes ÜRO eelmise aasta raportis jõuti järeldusele, et 1,5 kraadi eesmärgi täitmiseks peab CO2 emissioon kahanema 2030. aastaks 45 protsenti ja jõudma 2050 aastaks nn netonullini.

Tootmislõhe

«Me näitame esimest korda, kui suur on vastuolu Pariisi temperatuurieesmärkide ning riikide söe-, nafta- ja gaasiplaanide ja poliitika vahel,» ütles üks raporti autoreist Michael Lazarus, kes juhib Stockholmi Keskkonnainstituudi USA keskust.

Lõhe tootmise ja Pariisi kliimaeesmärkide vahel on suurim söe puhul, ilmneb raportist, mille koostamisel osalesid ÜRO keskkonnaprogramm ja neli kliimamuutuse uurimiskeskust.

Riikidel on kavas toota 2030. aastaks 150 protsenti rohkem sütt kui võimaldaks 2 °C eesmärk, ja 280 protsenti rohkem kui tahetakse, et maakera temperatuur ei tõuseks üle 1,5 °C.

Maailma suurim söetootja Hiina andis 2017. aastal üle 40 protsendi globaalsest toodangust. Sealne söetoodang kahekordistus aastatel 2000–2013, langes siis pisut, enne kui saavutas praeguse tõuva trendi.

Naftat ja gaasi on riigid tootmas 2040. aastaks 40–50 protsenti kliimaeesmärke arvestatavast lubatud piirist rohkem.

USA tootis eelmisel aastal mõlemat fossiilkütust rohkem kui ükski teine riik, ja söetoodangult on ta maailmas teine. 

President Donald Trumpi valitsus, kes teatas novembri algul Pariisi kliimaleppest lahkumise otsusest, on astunud samme nii nafta- kui ka gaasitootmise edendamiseks. Samas on lubatud toetust tehnoloogiatele, mis püüavad kinni elektrijaamade CO2 emissiooni.

Sügavas augus

Paljud 2018. aastal ja selle aasta esimesel 10 kuul suurtes fossiilkütusekompaniides heaks kiidetud nafta- ja gaasiprojektid näivad eeldavat, et maakera temperatuur tõuseb tublisti üle 2 °C, ilmneb oktoobris avaldatud uuringust.

Selle perioodi 18 suurt investeeringut kogusummas 50 miljardit dollarit, lisaks 21 miljardit dollarit heakskiitu ootavatele taristuprojektidele, toovad tulu ainult Pariisi leppe eesmärkide ületamise korral.

Kolmapäeval avaldatud raportis osutatakse mitmele võimalusele, kuidas fosiilkütuste tootmislõhet vähendada, kuid tõdetakse, et muudatuse saavutamine on väga raske. Üks võimalus on riigitoetuste vähendamine. Möödunud aastal jagati nafta-, gaasi- ja söetootmises üle maailma otsetoetustena välja kümneid miljardeid dollareid.

Raportis soovitatakse naftahiidudel loobuda uute maardlate kasutuselevõtust ja pöörduda selle asemel keskkonnasäästlike energiaallikate poole. Vaid vähesed on selles suunas samme astunud. «Suure osa probleemist moodustavad söe-, nafta- ja gaasitootmist toetavad valitsused,» ütles Måns Nilsson, üks raporti 50 autorist. «Me oleme sügavas augus ja peame kaevamise lõpetama.»