Suur mõju lastevanematele: miinimumpalk tõstab tasusid ja hüvitisi

Samal ajal kui miinimumpalk tõstab elatist ja vanemahüvitist, tõusevad ka lasteaiatasud. Foto: Andriy Popov/PantherMedia / Andriy Popov

Vahepeal tülli keeranud tööandjad ja ametiühingud jõudsid riikliku lepitaja toel üksmeelele ning kehtestasid järgmise aasta alampalgaks 584 eurot kuus ning 3,48 eurot tunnis. Võrdluseks, sel aastal on alampalk 540 eurot, mullu oli see 500 eurot.

Koos sellega aga kerkib ka rida tasusid ja hüvitisi. Samal ajal kui miinimumpalk tõstab elatist ja vanemahüvitist, tõusevad ka lasteaiatasud.

Nimelt näeb seadus ette, et omavalitsused võivad lasteaia kohatasuna küsida kuni 20 protsenti alampalgast. Enamik omavalitsusi on tasuks kehtestanud mingi kindla protsendi miinimumist, mis tähendab, et kui tõuseb alampalk, suureneb ka kohatasu. Näiteks Tallinnas on lasteaiatasu 12,2 protsenti alampalgast ehk lasteaiatasu tõuseb 66 eurolt 71 euroni.

Samamoodi mõjutab see elatisraha, sest seaduse järgi ei või igakuine elatis ehk tavakeeles alimendid ühele lapsele jääda alla poole alampalgast. Kui seni oli see 270 eurot, siis tulevast aastast on minimaalne elatis 292 eurot.

Tõuseb ka vanemahüvitis neil, kellel kas polnud sissetulekut või see jäi alla miinimumi ettenähtud perioodil. Seega saavad esimesed edaspidi 540 ja teised 584 eurot vanemahüvitist.

Mõju on ka lapsepuhkuse tasule, mida makstakse alampalga alusel. Nimelt on emal või isal õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust – kolm tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last ning kuus tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla kolmeaastane laps. Nii ongi, et lapsepuhkuse päevatasu tõuseb tänavuselt 25,6 eurolt tuleval aastal 27,7 eurole.