/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/17/7490781t1hf3a5.jpg)
Martin Helme juhitav rahandusministeerium uurib krüptovarade reguleerimise võimalusi ning pakub turuosalistele välja erinevad võimalusi.
Helme juhtimisel võetakse krüptoraha luubi alla (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis kaasatakse üha rohkem kapitali uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste kaudu ja sageli põhinevad need tehnoloogiad krüptograafial. Sellisel viisil kapitali kaasamine on üldjuhul aga reguleerimata ja investorite õigused ei ole piisavalt kaitstud. Seepärast on ministeerium vastava algatusega välja tulnud,» selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Märten Ross pressiteates.
Mudelit, mille puhul ettevõtja kaasab investeeringuid mõnes ametlikus valuutas või virtuaalvääringus ning väljastab selle vastu näiteks plokiahelas kirjendatud ühikuid ehk inglise keeles tokeneid, nimetatakse erinevate terminitega. Tinglikult võib selliseid uusi varaliike nimetada krüptovaradeks, teatas rahandusministeerium.
Eesti on koht, kus tõenäoliselt tunnustatud e-riigi ja positiivse IT-riigi kuvandi tõttu ka mitmed välismaised krüpotavarasid vahendavad isikud on oma tegevuse registreerinud. Uus tehnoloogia võib investoritel ja ettevõtetel kapitali vahendamist küll hõlbustada, kuid sellega on ministeeriumi teatel seotud ka riskid.
Näiteks tarbijatele ja investoritele võib reeglite puudumisega kaasneda pettuse oht. Lisaks võivad eksisteerida rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskid, kuna krüptovarad võimaldavad väärtust üle kanda osalisi identifitseerimata.
Rahandusministeeriumi välja töötatud krüptovarade regulatsiooni konsultatsioonidokument ehk väljatöötamiskavatsus keskendub sellele, kuidas peaks krüptovarasid defineerima, millist infot tuleb investoritele krüpotovaradesse investeerimisel anda, millised reeglid peaksid kehtima krüptovaradega tehingute tegemisel ja nende registreerimisel ning millised tegevusnõuded peaksid kehtima krüptovarade vahendajatele.
Eraldi tuleb ka hinnata, kas järelevalve krüptovarade vahendajate üle tuleks viia finantsinspektsiooni alla, või kas selline järelevalve oleks kohustuslik teatud vara mahust või klientide arvust alates, märkis ministeerium. Praegu tuleb krüptovarade vahendajatel saada tegevusluba rahapesu andmebüroolt.
Rahandusministeerium ootab väljatöötamiskavatsusele teiste seas justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, finantsinspektsiooni, Eesti Panga, Eesti Krüptoraha Liidu, MTÜ FinanceEstonia, Eesti Pangaliidu ja Advokatuuri arvamusi.