/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/11/19/12750102t1h6dd4.jpg)
Swedbank Eesti eksjuht Robert Kitt ütles PwC aastakonverentsi maksudebatil, et astmeline tulumaks vähendaks meie ärikeskkonna läbipaistvust ning seda on keeruline administreerida.
Kitt: astmeline tulumaks tekitab kiusatusi süsteemist loominguliselt kõrvale põigelda (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ideena tundub loogiline, et need, kes rohkem teenivad, need ka rohkem maksavad,» alustas Kitt. «Kuid sellist süsteemi on väga raske administreerida, kuna tekkida võib motivatsioon mingist astmest üle minna ning leida loomingulisi võimalusi süsteemist ümberpõiklemiseks, mis aga meie ärikeskkonna läbipaistvust kohe kindlasti ei suurenda.»
Kiti sõnul tuleks ka küsida, kui palju neid inimesi Eestis üldse on, keda astmed mõjutaksid. Näiteks täna teenib 80 protsenti inimestest alla keskmise palga, milleks on 1300–1400 eurot. «See on väga suur keskmisest kõrvale kaldumine ning neid, keda siis ka kõrgemalt maksustatakse, on väga vähe. Ja neile vähestele võib see olukord tekitada motiivi võtta tulu välja muul moel kui palgana või siis sootuks otsustada siin mitte äri teha,» selgitas endine pangajuht.
Talle sekundeeris PwC Eesti maksuvaldkonna juht Hannes Lentsius, kelle sõnul ei saa astmelist tulumaksu vaadata iseseisvalt. «Sageli käivad astmeline tulumaks ning sotsiaalmaksu lagi käsikäes. Riigis, kus on kõrge astmeline tulumaks, ei ole kogu maksutulu siiski oluliselt rohkem kui meil,» tõi Lentsius näite. Sotsiaalmaksu lagi tähendab seda, et valitsus kehtestab ülempiiri, millest rohkem sotsiaalmaksu ei maksta, olgu palk kui tahes kõrge.
Kõne all oli ka vara maksustamine, näiteks kinnisvara- ja automaksud. Lentsius leidis, et varamaksudel on paha komme muutuda tarbimismaksuks. «Kui teha näiteks sõidukitele automaks või maksustada korterid, siis võib juhtuda, et võtad makse lõpuks tarbija, mitte rikka inimese taskust,» ütles ta.
Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et varamaksud võivad siiski vähendada kihistumist, kuid eri riikide maksude võrdlemisel on oluline vaadata maksupaketti tervikuna. Näiteks on tema sõnul Soomes kütuseaktsiis Eestiga võrreldes soodsam, kuid seda kompenseerib automaks.
«Eesti kui suure hajaasustusega maa peaks arvestama, et maal läheb tööle või kooli jõudmiseks vaja, nagu linnaski, vaid ühte autot, kuid see-eest oluliselt rohkem kütust, seega nende mõlema maksustamist tuleb ka regionaalarengu kontekstis hinnata,» ütles Jegorov.