«Siht on silme ees selge ja ambitsioonikas – liikuda jäätmevabama elu suunas, neid esiteks võimalikult vähe tekitades ning teiseks juba tekkinud jäätmeid õigesse kohta ära andes. Need on esimesed olulised tükid positiivse doomino-efekti loomiseks,» ütles keskkonnaminister Rene Kokk keskkonnaministeeriumi pressiteates. «Eesti kodudes tekkis mullu kokku 535 494 tonni jäätmeid. Kui see kogus laotada ühtlase 10-sentimeetrise kihina laiali, saaks sellega katta 15 km2 suuruse ala, millise peal on meil näiteks Viljandi linn,» lisas Kokk.
Eestimaa elanik tekitab keskkonnaministeeriumi andmetel aastas keskmiselt 390 kilo olmejäätmeid, mis tähendab, et ühes kuus tekib tal ligi 33 kilo prügi. Jäätmetekke vähendamise nädalal soovib keskkonnaministeerium pöörata inimeste tähelepanu sellele, kuidas oma jäätmeteket tunduvalt vähendada ning kuhu see vähendatud kogus viia tuleb.
Üks suuremaid liigiti kogumise komistuskohti on segaolmejäätmed. Nende hulgas palju selliseid olmejäätmeid, mida saaks veel ringlusse lasta. Kõige rohkem on segaolmejäätmete hulgas biojäätmeid, kuid ka plaste 18 protsenti ning paberit ja pappi 13 protsenti, tekstiili viis ja klaasi viis protsenti. Segaolmejäätmed peaks aga olema vaid liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk. Valesti visatud jäätmetest tekib piltlikult öeldes jäätmekuubik, mis uut võimalust ei saa, sest segunenud materjalide eraldamine on ressursimahukas. Nii lähevadki need kas ladestamisele prügilasse või põletusse.
2018. aastal ladestati kõikidest tekkinud olmejäätmetest 20 protsenti, kuid aastaks 2030 tuleb olmejäätmete ladestamist vähendada vähemalt kümne protsendini tekitatud olmejäätmete üldkogusest.