Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) pikendas Eesti liikmestaatust ning annab meie teadlastele ja ettevõtetele kosmosetehnoloogia arendamiseks juurde 3 miljonit eurot.
Eesti saab kosmosetehnoloogia arendamiseks raha juurde (2)
Selle tarvis allkirjastasid vastne väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu ning ESA peadirektor Jan Wörner lepingu, mille kohaselt pikeneb Eesti uue liikmesriigi staatus kolme aasta võrra kuni 2024. aastani.
Seeläbi saavad Eesti ettevõtjad ja teadusasutused perioodil 2019–2024 juurde 3 miljoni euro väärtuses spetsiaalselt Eestile suunatud projekte. Muudatus ei mõjuta Eesti ESA liikmemaksu ega too täiendavaid kohustusi.
Kaimar Karu sõnul saab Eesti ESA projektide kaudu arendada ja rakendada kõrgtehnoloogilist innovatsiooni ning on suurepärane võimalus nii meie teadlastele kui ka ettevõtetele kosmosevaldkonna arengutes kaasa rääkida.
Karu ütles, et Eesti teadusasutused ja ettevõtted on seni ESA tuge hästi kasutanud – enamik rahast on läinud kas kosmosetehnoloogia arendamise, infotehnoloogia või Maa kaugseire valdkonda. Samas pole kõik projektid mõeldud vaid kosmose-suunalise tehnoloogia arendamiseks, vaid ka kosmosetehnoloogia efektiivseks kasutamiseks meie igapäevaelu toetamisel ning olemasolevale tehnoloogiale innovatiivsete kasutusvariantide leidmiseks.
«Tuntuimaks näiteks on tehnoloogiaettevõte Kappazeta, kes arendab ESA toel kratti, mis tuvastab satelliitidelt saadud andmete abil põllumajanduse toetuste kasutamist,» rääkis Karu.
Euroopa Kosmoseagentuur on rahvusvaheline organisatsioon, mis tegeleb kosmoseteaduse, kosmosetööstuse arendamisega ning viib ellu Euroopa Liidu suuri kosmoseprogramme Copernicus ja Galileo. ESA asutati 1975. aastal ja agentuuri liikmeteks on 22 Euroopa riiki, lisaks assotsieerunud liige Sloveenia ning koostööpartner Kanada.