Päevatoimetaja:
Sander Silm

Paadi ajas kummuli ports halba õnne

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Veest pidi omal käel välja saama seitse inimest.
Veest pidi omal käel välja saama seitse inimest. Foto: Pm

Kuu algul juhtunud ja seitse inimest sügiskülma merre kummutanud Viirelaiu paadiõnnetuse juures ei leitud ühtegi rikkumist.

2. novembri õhtupoolikul Kuivastu ja Virtsu vahel Viirelaiu sildumiskoha lähistel juhtunud paadiõnnetus, mille tõttu tuli seitsmel inimesel külmast merest ise randa ujuda, tekitas küsimuse, kas ja kes oleks pidanud õnnetuse ärahoidmiseks midagi teisiti tegema. «See on aga lubamatu, et ta meid nii ohtlikku olukorda seadis. Ümberkaudsed ja sõbrad, kes enne temaga sõitnud olid, ütlesid kui ühest suust, et kapten on liiga hulljulge ega taju vastutust oma külaliste ees,» nentis üks anonüümseks jääda soovinud merehädaline Eesti Päevalehe vahendusel vahetult pärast õnnetust.

Nüüd on selgunud, et midagi kriminaalset merel siiski ei juhtunud. Seda kinnitab veeteede ameti väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja Andres Kõnd, kelle sõnul on juhtumi kohta juba piisavalt infot. «Kindlasti mängis õnnetuses rolli mitme ebasoodsa asjaolu kokkulangemine,» märkis Kõnd. Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas kinnitas, et ohutusjuurdlust ei tule. «Pigem on võimalik, et algatame väärteomenetluse,» märkis Arikas ja selgitas, et mereõnnetuse ohutusjuurdlus on kohustuslik ohvrite või suurte vara- või keskkonnakahjudega laevaõnnetuste puhul. Kannatanuteta väikelaevaõnnetuse korral on ohutusjuurdluse vajalikkus ameti otsustada.

Tagasi üles