/nginx/o/2019/11/15/12743215t1hd0a9.jpg)
Samsungi ja küberjulgeoleku ettevõtte CybExer Technologies tellitud uuringust selgus, et kõigest viiendik Eesti inimestest on viimase kuue kuu jooksul lugenud või näinud mingit küberturvalisusest rääkivat artiklit ning ka siis ei tegutseta sealsete nõuannete järgi, kuna neist ei saada lihtsalt aru.
«Uurisime, kui aktiivselt inimesed ise küberturvalisuse teemade vastu huvi tunnevad ja mis on selles osas takistused. Teadsime, et ega inimeste enda entusiasm teema vastu pole eriti suur ja seepärast ongi oluline sihtgrupini selle infoga jõuda ja tootjate poolt ise juba seadmetesse ehitatud lahendusi pakkuda, aga me ei osanud arvata, et inimeste huvi teema vastu nii leige on,» kommenteeris Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma.
Uuringufirma Norstat läbiviidud küsitluse kohaselt vastas 42 protsenti Eesti inimestest, et on mingil hetkel ise otsinud informatsiooni küberturvalisuse teemadel, kuid samas kõigest 20 protsenti nentis, et on viimase kuue kuu jooksul mõnda teemakohast artiklit näinud, videot vaadanud või raadiosaadet kuulanud. 51 protsenti vastas, et ei ole digiturvalisuse teemadega üldse kokku puutunud.
«Positiivne on iseenesest see, et 79 protsenti vastanutest märkis, et on üritanud mõnda artiklitest loetud või kuuldud digiturvalisuse nõuannet ka järgida ning 8 protsenti väitis, et on üritanud lausa kõikide soovituste järgi käituda,» lausus Aasma.
«Uurisime aga ka põhjusi, et mis takistab saadud nõuannete kasutusele võtmist ja selgus, et tervelt 37 protsenti ei mõistnud, mis kasu nad sellest saavad ning 34 protsenti ei saanud aru, mida nad täpsemalt ikkagi tegema peaksid. Lisapõhjustena toodi välja veel ajapuudust ja võimalikke kaasnevaid kulusid,» kommenteeris Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht
Aasma lisas, et kindlasti peab veelgi rohkem panustama teavitustöösse, et miks küberturvalisus ja küberhügieen olulised on. «Eriti seepärast, et liigume kogu oma eluga ju üha rohkem digimaailma ja oleme sellega järjest tihedamalt seotud. Küberturvalisus pole enam ammu mingi kõrvaline teema, millega tegelevad ainult IT-mehed ja tehnikud. Seda eriti Eestis, kus e-maailm on kõigega niivõrd läbi põimitud. Kõige rohkem tuleb teadlikust tõsta pigem vanemaealiste seas, sest paljud pole digimaailma arengutega väga kaasa läinud. Selles mõttes on noorte olukord parem, sest nemad on nutitelefonide ja digisuhtlusega juba üles kasvanud. Kuigi ka noorte puhul ei tohi kõiki teadmisi eeldada. Seda on tõestanud näiteks Samsungi poolt sellel sügisel ellu kutsutud õppeprogramm Õpilaste Digitaalne IQ ja sellega kaasas käiv võistlus Netikett, mille käigus on näiteks selgunud, et kuigi noortel on olemas paljud n-ö käsitööoskused digimaailmas liikumiseks, siis paljusid ohtusid ei suuda ka nemad veel üldse endale teadvustada.»
Samsungi ja CybExeri tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringus osales Eestis 1021 18-64 aastast inimest. Uuring viidi läbi vahemikus 30.08 – 03.09.2019. Osalejatest 51% olid mehed, 49% naised ning 69% olid rahvuselt eestlased ja 31% muust rahvusest.