Puitmajatootja: Helmete jutt, et ukrainlased on odav tööjõud, ei vasta tõele!

Ukraina töötajad. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

«See on perekond Helme selline mõnus jutt, et ukrainlased on odav tööjõud! Palju õnne neile, aga mina pole seda küll näinud,» ütles moodulmaja Production House OÜ juht Margus Nisumaa, kes oli töökäte puuduse ja palgaralli survel sunnitud tehase kinni panema.

Postimees kirjutas sel nädalal puitmajatootjatest, kes on ühel või teisel viisil tänavu sügisel raskustesse sattunud. Üks selline on Lääne-Virumaal tegutsev Production House, mis otsustas sulgeda Vinnis asuva moodulmajade tehase ja koondada 20 inimest. Nisumaa sõnul on otsuse taga eelkõige kaks põhjust.

Esiteks ei leia nad kuskilt nii palju töötajaid, et tehast efektiivselt aasta ringi töös hoida. «Tänu meie «suurepärasele» valitsusele ei saa me piisavalt ukrainlasi kasutada. Kui valitsus niimoodi jätkab, lähevad kõik tootmised Eestist minema,» pahandas Nisumaa, kel eelmisel aastal töötas objektil 17 ukrainlast. Kohalikud ärksamad pead lähevad juhi sõnul aga välismaale, eeskätt üle lahe Soome tööle.

Teine põhjus tehase sulgemiseks on palgasurve. «Sellise palgakasvu juures ei ole majanduslikult mõttekas oma tootmishoonet üldse pidada,» ütles Nisumaa, lisades, et isegi võõrtööjõu kasutamine, kui teha kõike seaduse järgi ja maksta kõik maksud, on üle jõu käivalt kallis.

«See perekond Helme jutt, et ukrainlased on odav tööjõud, on väga mõnus, aga mina pole seda veel näinud!» lajatas ta. «Võib olla jah kuskilt üle piiri kotiga jooksnud vennad on odavad. Aga need, kes tulnud ametlikke teid pidi, on väga kallid,» kinnitas ettevõtja.

Teatavasti tuleb registreeritud välismaisele renditööjõule maksta Eesti eelmise aasta keskmist palka, mis on veidi üle 1300 euro. «See tähendab, et ukrainlane on kohalikust keskeltläbi kolmandiku võrra kallim. Lisaks sellele tuleb ta välja õpetada. Sa ainult õpetad ja õpetad ja õpetad. Oled selline õppekombinaat lausa!» kirjeldas Nisumaa. «Ja kui siia juurde arvestada veel madalam tööviljakus ja väiksem panus, tuleb välismaa tööjõud hind poole kallim kui Eesti omal.»

Edaspidi kavatseb Production House keskenduda rohkem hoonete projekteerimisele ja müügile. See tähendab, et hooned ehitatakse valmis teiste tootjate tehastes. «Kuna sektoris on teatud tagasilöögid, nõudlus on langenud, on nende tootmisüksustes rohkem ruumi, mis annab meile võimaluse,» selgitas Nisumaa. Kui tööjõu- ja palgaprobleemid kõrvale jätta on Nisumaa sõnul kõik kitsaskohad siiski lahendatavad. Need, kes hingusele läinud, on tema sõnul võtnud suuri lepinguid kehvadel tingimustel.

Postimehe täispikka lugu puitmajasektoris ette tulnud tagasilöökidest ja kitsaskohtadest saad lugeda siit.