Kullerite paljastused: alasti kliendid ja enese kaubikusse lukustamine

Kullerid eelistavad alastusele kohvipakkumisi. Foto: Liis Treimann

Eile, 15. novembril tähistati üle maailma kullerite päeva, et tunnustada töökaid pakivedajaid. DPD Eesti kullerid pajatasid, milliste kriitiliste ja vahel lõbusate väljakutsetega kullerid igapäevaselt kokku puutuvad ja kuidas kliendid ise saaksid paki saatmist või saamist sujuvamaks muuta.

DPD Eesti kuller Merike Lätt on sellel ametipostil tegutsenud praeguseks juba pea 19 aastat ning tema sõnul on tegemist vaheldusrikka tööga, mis pakub omajagu väljakutseid. Vahel esineb ka kriitilisi situatsioone, kuid enamasti tekitab töö temas palju rõõmu. Kulleritega on aga nagu kõikide teiste töölistegagi: tegijal ikka juhtub.

«Ühe kulleriga juhtus kord selline naljakas lugu, et maakohas vedu tehes läks kuller autokongi, mille uks läks aga tuulega kinni. Seest ka ust avada ei saanud ja telefon oli jäänud salongi. Kedagi ka auto läheduses parajasti ei viibinud,» meenutas Lätt. «Lõpuks sai kuller oma pakiskänneri abil helistada klienditeenindusse, kuhu sai oma GPS koordinaadid edastatud ja kust teine kuller talle appi saadeti.» 

Lätt tõdes, et nii mõnelgi korral on tulnud ka näiteks ette, et kojuvedu tehes tuleb uksel vastu väga napis rõivas või isegi täiesti alasti klient. Kullerile külaltki piinlik, kuid on isegi juhtunud, et peale rõivasteta oleku on lisaks küsitud ka, millise nädalapäevaga parajasti tegemist on.

«Selle 19 aasta jooksul on muidugi ka väga palju muutunud. Juba puhtalt töökorralduslikult poolelt. Automaatsed süsteemid, mis ise pakke sorteerivad, sõidukid, targad arvutiprogrammid, mis panevad paika kõige optimaalsemad liikumistrajektoorid jne. Kullerile endale on sõiduvahendi kõrval kõige olulisemaks tööriistaks skänner, mis on ka aastate jooksul muutunud kobakast aparaadist väikeseks mobiili moodi seadmeks,» selgitas Lätt. 

«Töövahendite kõrval on aga kõige tähtsamaks jäänud ikka suhtlemine otse kliendiga. Siin tuleb tihti olla päris diplomaatiline, sest vahel tuleb ikka ette, et oma halba päeva või hilinenud pakist tekkinud viha valatakse välja kulleri peal, kes enamasti pole asjas üldse süüdi,» lausus DPD kuller. «Selle kõik teevad aga tasa need toredad hetked, kui rõõmustatakse oodatud või ootamatu paki üle.» 

DPD juht manitseb kliente täpsusele

DPD Eesti Operatsioonide juht Raivo Kartau selgitas, et enamasti tekivad klientidega arusaamatused siis, kui soovitakse, et kuller näiteks pakiga kuskil ootaks või hoopis saadetise kuhugi mujale viiks. «Kullerite liikumise järjekorrad ja ajad on väga täpselt välja arvutatud ja paraku ei saa me niisama jooksvalt väga selliseid muudatusi teha, sest kui me ühe kliendi juures ootame 20 minutit, siis tähendab see, et ka kõik järgmised kliendid saavad oma pakid kätte 20-minutise viivitusega või isegi hiljem, sest vahepeal on näiteks liiklusolud muutunud ja tekkinud juba ummikud, kust on arvestatud, et kuller on juba varem läbi sõitnud.»

Pakiautomaatide osas on DPD saanud korduvalt väga kurjalt pragada, kuna oodatud pakki pole automaadis, kuigi lähemal uurimisel selgub, et inimene on hoopis mõne teise ettevõtte automaadi juures. Väga oluline on alati ka jälgida, et paki saatmisel või tellimisel sisestatud telefoninumbri kõik numbrid oleksid ikka õiged, sest juba üks vale number põhjustab omajagu segadust. 

«Tihti kurdetakse ka selle üle, et miks tuleb kuller koju siis, kui inimest ennast seal pole, sest ta on ju tööl. Sellisel juhul tuleks aga juba pakki tellides mõelda selle peale, et pole ju mõtet asja tellida sinna, kus kedagi seda vastu võtmas pole. Paki võib tellida ka otse tööle, või naabri juurde, kui ta on kodus ja temaga on kokkulepe,» selgitas Kartau ja lisas, et ka pakiautomaati tellides ei ole klient ajaliselt siis nii seotud. «DPD annab alati eelnevalt ka teada, kuna on eeldatav kulleri saabumise aeg ja kui see ei peaks sobima, siis saab aega ja ka kohta meie iseteeninduse keskkonnas muuta. Kui kullerid peaksid pakke kohale tooma ainult siis, kui inimesed õhtuti töölt kodus, siis ei jõuaks me kunagi kõiki pakke veetud ja ka kulleriveo hind oleks kindlasti kohe kõrgem.»

Elulisi lugusid kullerite suust

1. «Omajagu huumorit saab keelebarjääri tõttu. Näiteks juhtus selline seik, et kuller helistas kliendile eesmärgiga teavitada, et on kohe jõudmas kliendi külmikuga. Peale kõne lõppu teatas kõne pealt kuulnud kolleeg, et too andis just kliendile teada, et ta on külmkapp.»
    
2. «Helistasin maakohas elavale kliendile, et täpsustada tema asukohta. Klient ei osanud aga öelda, kus ta täpsemalt elab, sest sõidab küll autoga koju, aga ühtegi asukoha nime ega tänavat pole kunagi meelde jätnud. Järgnes seletus: Suure kivi juurest, siis paremale, siis seal on suur kuusk ja kollane maja jne. Inimene oli juba ahastuses, et ei suudagi oma asukohta selgeks teha. Lõpuks leidsin siiski tee kliendini järgides juhendite põhjal täpselt sama teekonda, mida inimene ise kasutas enda töö juurest koju sõitmiseks. Sõitsin siis tema töö juurde ja sealt tema koju.»
    
3. «Meid paneb tihti muigama inimeste arusaam, et kuller sõidabki ringi nii, et autos on ainult selle ühe kliendi saadetis. Näiteks kliendile ette helistades selgub, et teda pole kodus ja siis ta pakub lahkelt, et kuna teda pole, siis ei pea mina üldse sinna piirkonda sõitma hakkamagi.»
    
4. «Väga rõõmustav on, et pole harvad juhtumid, kui kullerit kutsutakse peale paki toimetamist tänutäheks kohvile.»
    
5. «Kord toimetas meie kuller kliendile 4-ndale korrusele külmiku ja kui kuller oli kauba juba kõrgele korrusele ära tassinud, siis imestas klientidest vanapaar, et oleks nad teadnud, et kuller üksi on, siis oleksid oma poisid kõrvalt sõjaväebaasist appi kutsunud.»