/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/07/12720021t1h491c.jpg)
Presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul pole rekordmadal töötuse määr üllatav, kuid majandus on jahtumas ning seetõttu ka vajadus tööjõu järele vähenemas.
Vitsur: vajadus tööjõu järele on vähenemas (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seda, et meil tööjõuga selle sajandi teisel kümnendil kitsaks läheb, oleme teadnud juba sellest ajast kui meil üheksakümnendatel sündimus veerandi võrra vähenes ja madalale tasemele jäigi. Veel selgemaks sai see aga siis, kui eestlased hakkasid tänu Euroopa Liidu tööjõu vabale liikumisele üsna palju teistes riikides töötama. Nii et midagi üllatavat siin loomulikult olla ei saanud,» ütles Vitsur BNSile.
Vitsuri sõnul on ettevõtjad peamiselt mures olnud esialgu oskustööjõu, aga viimastel aastatel igasuguse tööjõu pärast. «Vaba tööjõu puudus on meil kogu aeg olnud nii suur, et vaatamata sellele, et tööjõu väljavool on asendunud viimastel aastatel selle sissevooluga, on nõudlus tööjõu turul olnud nii suur, et keskmise palga kasv on meil pikka aega püsinud suuremana kui kuus protsenti.»
Paraku pole sellise trendi jätkumine Vitsuri hinnangul aga enam tõenäoline, kuna majandus on hakanud jahtuma. See toob endaga kaasa väiksema vajaduse tööjõu järele ning ühtlasi on ka Eesti töötasu jõudnud sellisele tasemele, et väiksema lisandväärtusega tootjad peavad kas oma tootmisprotsessi ümber korraldama, seda Eestist odavamasse kohta üle viima või siis oma tegevuse üldse lõpetama.
«Igal juhul tähendab see aga töökohtade vähenemist ja vähemalt ajutiselt töötuse suurenemist ja see protsess on juba alanud. Kui valuliseks see töötajatele kujuneb, sõltub sellest, milliseks kujuneb eelolevatel aastatel majanduskonjunktuur maailmas ja eeskätt Euroopa Liidus. Kahjuks domineerivad mõlemas kohas praegu negatiivsed riskid,» rääkis Vitsur.
Statistikaameti teatel oli kolmandas kvartalis töötuse määr 3,9 protsenti, tööjõus osalemise määr 71,9 protsenti ja tööhõive määr 69 protsenti. Hinnanguliselt oli hõivatuid 677 300, mis on 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes 10 700 võrra rohkem.