Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Pariis piirab elektritõukside plahvatuslikku levikut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lime'i töötaja õngitseb Seine'i jõest ettevõtte tõukeratast.
Lime'i töötaja õngitseb Seine'i jõest ettevõtte tõukeratast. Foto: PASCAL ROSSIGNOL/REUTERS

Pariisi ametnikud üritavad saada kontrolli alla linnas äärmiselt menukate elektriliste tõukerataste plahvatuslikku levikut, aga ka pikendada nende eluiga ning vähendada nende ehitamiseks ja remontimiseks mineva energia kogust.

Elektritõuksidest lubati süsinikuheitmest vaba alternatiivi linnatranspordile, kuid paljud kahtlevad, kas need ikka on nii keskkonnasõbralikud, nagu firmad väidavad.

Firma Lime haru Prantsusmaal juhtiv Arthur-Louis Jacquier ütles, et 16 kuud tagasi Pariisi tänavatele jõudnud nende elektritõukerataste tõttu on süsinikuheide vähenenud kahe autovaba päeva jagu.

Kriitikute sõnul ei võta sellised väited arvesse tõukerataste ehitamise ning igapäevase üleskorjamise ja laadimise süsinikuheidet. Olukorda raskendab sõidukite vaevalt aastapikkune eluiga, sest nad kuluvad läbi ning neid lõhutakse ja visatakse veekogudesse.

Elektritõuksid on jäänud jalgu ka keskkonnaaktivistidele. Oktoobris Pariisis toimunud Extinction Rebellioni meeleavaldusel osalejad kogusid need sõidukid tohutusse kuhja, sest aktivistide hinnangul esindavad need tarbetut saastet.

«(Elektrilised) tõukerattad ei asenda autosid, nad motoriseerivad kõndimist,» öeldi protestil ühel plakatil.

Uuringud tõepoolest näitavad, et enamik tõuksireise toimuvad kõndimise või rattaga sõitmise arvelt. Vaid kolmandik asendab autosõitu, ütles Jeremiah Johnson Põhja-Carolina riiklikust ülikoolist.

Tema ja ta kolleegid analüüsisid tõukside kasutust Põhja-Carolina pealinnas Raleigh's ning leidsid, et sõidukite laadimiseks minev energia panustab nende keskkonnamõjusse üsna vähe.

Kuid saaste nurgast vaadatuna elektritõuksid tervikuna üldjuhul suurendavad globaalset soojenemist.

«40 protsenti süsihappegaasi heitmest tuleb nende asjade üleskorjamiseks tehtavatest sõitudest ning umbes pool... tuleb tõuksi materjalidest ja tootmisest,» ütles Johnson.

Pariis sõelub välja kolm firmat

Lähinädalail valib Pariis välja vaid kolm firmat, kellel lubatakse linnas tõuksiäri ajada. Eelmisel aastal alanud tormijooksu tõttu on tõuksifirmasid umbes tosinkond.

Väljavalitute seas tahab olla Lime, kes enda sõnul laadib oma tõukse nõndanimetatud puhta elektriga. Firma plaanib ka hakata tõukse kokku korjama elektriliste sõidukitega.

Lisaks lubas ta kõrvaldada mõned piinlikkust tekitanud lahendused. Mõni kuu tagasi ilmnesid videod Lime'i heaks vabakutselistena töötavatest inimestest, kes laadisid tõukse gaasijõul töötavate elektrigeneraatoritega.

Lisaks peavad firmad leidma viisi tõukside eluea pikendamiseks.

«Kui suudad saavutada kaheaastase eluea, mis eeldab väga sitket tõuksi ja tõeliselt head vandalismivastast poliitikat..., siis teeks see asja palju paremaks,» lausus Johnson.

Sõiduki eluea pikendamine võib aga kujuneda aeglaseks, sest paljud tõuksid langevad vandalismi ohvriks.

Pariisi lähedal Arcueilis töötab Lime'i jaoks seitse päeva nädalas ööpäevaringselt umbes 200 mehhaanikut, kes remondivad iga päev 1000–1500 tõuksi. Tavaprobleemide seas on läbilõigatud pidurijuhtmed ning spreivärviga kaetud QR-koodid, mille tagajärjel ei saa inimene sõidukit üürida. 

Lime hakkas septembris palkama vabakutselisi, et need peaksid silma peal Seine'i jõel ja tõmbaksid selle vetest välja kõik neile silma jäänud Lime'i tõuksid. Praeguseks on kuivale tagasi toodud umbes 200 tõuksi.

Olukord on sarnane ka Lyonis, kus üks keskkonnarühmitus tõmbas septembris Rhône'i jõest kõigest 800 meetri pikkusel lõigul välja 109 tõuksi.

Vette visatud tõuksi materjale saab uuesti kasutada, kuid mitte selle kõige kulukamat ning keskkonnale kahjulikumat osa: akut.

Siiski plaanib Lime panna oma tõuksidesse suuremad akud, mis lubavad sõita ühe laadimisega 50 kilomeetrit ning peaksid vastu pidama 16–18 kuud.

«Üritame viia netomõju keskkonnale nulli ning seekaudu planeedile 100 protsenti positiivseks,» ütles firma Prantsuse haru juht Jacquier.

Bolt: Pariisis on probleemiks vandalism

Ettevõtte Bolt juht Markus Villig rääkis augustis Postimehele antud intervjuus, et Pariisist otsustati tõukerattad ära korjata, sest probleemiks oli vandalism ja rataste varastamine.

Bolt käivitas mullu septembris Pariisis elektriliste tõukerataste jagamise teenuse, kuid juulis lõpetati rent ära. «Prantsusmaal pole konkreetselt probleem konkurentides, täna on kogu sektori suur probleem vandalism ja tõukerataste varastamine,» selgitas Villig.

Villig ütles, et igal nädalal lõhutakse tuhandeid tõukerattaid. «See oli peamine põhjus, miks otsustasime Prantsusmaa asemel keskenduda teistele turgudele. Pikas perspektiivis me sinna naaseme, aga järgmised poolteist aastat on palju paremaid linnu, kus areneda,» lisas ta.

Tallinnas on tõukerataste kasutus Villigu sõnul üle ootuste kõrge ja tore on näha, et Eesti ja Baltimaade inimesed kasutavad tõukerattaid heaperemehelikult. «Kulumise ja varastamise määr võrreldes Prantsusmaaga on kordades madalam,» ütles ta.

Tagasi üles