Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

SEB: pensionireformi fookus paistab olevat raha kiirel väljamaksmisel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Raha
Raha Foto: Toomas Huik / Postimees

SEB Varahalduse fondijuhi Endriko Võrklaeva arvates toob pensionireform mõne aasta perspektiivis kaasa eestlaste väiksemad pensionisäästud, pensionikogumise kallinemise ning pankade tugevama positsiooni laenuandjatena, sest konkurents rahastamise turul pensionifondide poolt nõrgeneb.

Võrklaev ütles BNSile, et pensionireform muudab rahavoogude planeerimise sisuliselt võimatuks, sest praegu pole kellelgi eriti aimu, kui palju raha jääb pensioni teise samba fondidesse ja kui palju sealt lahkub.

Ta märkis, et ennustusi on seinast seina, kuid fondivalitsejate ülesanne on seista kõigepealt fondi klientide huvide eest ning tagada vajalik raha isegi siis, kui teisest sambast väljujaid on rohkem kui jääjaid.

Kohaliku väärtpaberituru väikesi kauplemismahte arvestades võib tema sõnul ka väärtpaberite hinnatase langeda, kui näiteks pensionifondide müügihuvi peaks ostuhuvi ületama.

«Ükski nimetatud teguritest kahjuks ei soodusta täna teise samba investeeringute tegemist Eestisse,» tõdes Võrklaev.

Seejuures rääkis fondijuht, et enne reformiplaanide teatavaks tegemist oli teine sammas oma olemuselt pikaajaline investeering koos küllaltki täpselt prognoositud rahavoogudega, mis tegi võimalikuks selle raha paigutamist vähemlikviidsetesse, kuid kõrgemat tuluootust omavatesse väärtpaberitesse.

«Ka riik on viimase kümne aasta investeerimispiirangute muudatustega investeerimisfondide seaduses saatnud fondivalitsejatele signaali: investeerige rohkem ebalikviidsetesse koduturu varadesse. Paljud Eesti ja teiste Balti riikide väärtpaberid sobisid selleks hästi,» nentis ta. 

Pensionireformi fookus paistab Võrklaeva arvates olevat aga raha kiirel väljamaksmisel. «[Reformi] ideoloogid tunnistavad ka ise, et ise investeerima hakkavaid «investeerimisgurmaane» ei ole väga suur hulk.»

Vaatamata sellele märkis Võrklaev, et reformil on ka positiivseid külgi, nagu näiteks raha paindlikum kasutamisvõimalus pensionea saabudes. «Samas pensionisäästude laialijagamine enne pensioniiga on maailmas ainulaadne, ka vahel näiteks toodava Suurbritannia reformi puhul on väljamaksed võimalikud alles alates 55. eluaastast,» selgitas ta. 

SEB Varahalduse fondijuhi arvates toob reform mõne aasta perspektiivis ilmselt kaasa eestimaalaste väiksemad pensionisäästud, pensionikogumise kallinemise, väheneva võimaluse konkurentsi lisandumiseks teise samba fondide turule ning pankade tugevama positsiooni laenuandjatena, sest konkurents rahastamise turul pensionifondide poolt nõrgeneb.

SEB teise samba fondides on kohalike investeeringute osakaal küllaltki madal ja varadest on enamik likviidsed. Näiteks SEB suurim, Progressiivne Pensionifond saab praeguse seisuga 85 protsenti oma varadest rahaks muuta 10 tööpäeva jooksul.

SEB on alates 2019. aasta kevadest vähendanud investeeringute tegemist kohalikule väärtpaberiturule, et järk-järgult ja olemasoleva aja piires vähendada vähem likviidsete investeeringute osakaalu pensionifondide varades.

Panga eesmärk on olla 2021. aasta alguseks valmis kõigile tahtjatele raha teise samba fondidest väljamaksmiseks, koheldes nii fondi jääjaid kui ka fondist lahkujaid võrdselt ning kahjustamata kummagi grupi huve teise arvelt.

LHV Varahaldus teatas esmaspäeval, et lõpetab teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise tõttu LHV Pensionifond Eesti tegevuse ning ühendab selle LHV Pensionifondiga L.  Suletav pensionifond on investeerinud pensionivara eelkõige pikaajaliselt ja kohalikku majandusse, kuid teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine fondivalitseja teatel sellist strateegiat ei toeta. 

Pensionireformi jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Teise samba sissemaksed saab peatada, jättes seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama 2020. aasta suvel.

Tagasi üles