Bussireis pöördus koledaks kogemuseks: katkised rehvid, kaootiline majutus ja umbes kemmerg

Pilt on illustratiivne, ent ka kõnealusel reisil kasutati kahekorruselist bussi Foto: Caro / Schulz

17. oktoobril vahendas Andres Hendrikson Eesti reisifoorumis trip.ee oma naise halba bussireisi kogemust Gruusias, mille eest vastutas Viru Reisid. Muuhulgas heideti kriitilises postituses Viru Reisidele ette katkise rehviga teeleminekut, katkist konditsioneeri, haisvat kemmergut ja halba majutuse organiseerimist. Viru Reisid omalt poolt süüdistab klienti laimamises ja olukordade ülevõimendamises.

Jutt käib selle aasta 7.–24. septembril Viru Reiside korraldatud ja Venemaad läbinud Gruusia ringreisist. Tänaseks päevaks on Postimees loole ka Viru Reiside kommentaarid saanud, kuid algses postituses sõnas Sirje Hendrikson reisi kohta järgnevalt: «Kuidas üks endast lugupidav reisifirma saab üldse niimoodi toimida? Kuidas kõigi mugavustega reisibuss alustab sõitu katkise rehvi, mittetöötava konditsioneeri ja tühjendamata kempsuga? Tüüpreisitingimustes kinnitab reisifirma, et tasub hotellide broneerimisel ettemaksu. Miks siis ette ostetud kaheseid eraldi vooditega tube jagatakse valikuliselt? Kas on nii, et kui käsi ei pese kätt ja saba ei süga selga, siis oled sunnitud leppima igasuguse toaga?»

Muu hulgas heidab kõnealune postitus Viru Reisidele ette oskamatust suure reisijate grupiga ümber käia, väites, et reisil viibinud 74 kliendi (Viru Reiside andmetel asus reisile 76 klienti) esmavajaduste eest ei olnud rahuldavalt hoolitsetud. Broneerimise hetkel lubatud reisiprogrammist nähti postituse kohaselt samuti heal juhul vaid poolt. Peamised süüdistused langesid aga reisibussi olukorra ja ööbimise organiseerimatuse aadressil. Buss asus väidetavalt teele katkise rehviga ja suri reisi kestel mitu korda välja. Majutusega läks aga mitmel ööl ebamõistlikult kaua aega. 

Kaootiline majutus

«Südaööl jõuame Tblisisse. Ja siis see algab: majutus Viru Reiside moodi. Buss peatub broneeritud hotelli ees. Kõik 74 kohvrit-kotti tõstetakse pagasiruumist välja. Inimesed trügivad ja torisevad. Uneaeg on ammugi käes. Umbes pooled pääsevad hotelliuksest sisse. Giid jagab tube. Üsna pea on selge, et sellesse hotelli mahub vaid paarkümmend inimest. Kõik lageda taeva alla jäänud ronivad uuesti bussi. Pagas tõstetakse jälle peale. Järgmise hotelli ees kordub umbes sama. Kui me lõpuks öösel kolme paiku oleme nelja hotelli laiali poetatud võib pea padjale panna. Siinkohal hilinenud kaastunne nn hiinalinnas ööbinutele, kus hotellitöötaja olevat põranda küljest lahti olnud WC-potti tihendanud saunalinaga,» kirjeldab postitus reisi viiendat päeva.

Viru Reiside juhatuse liige Anatoli Männi väitis, et klient on oma postitustes kaebustele korralikult vürtsi juurde lisanud hea loo jutustamise eesmärgil. Majutust tagantjärele kommenteerides sõnas Männi, et grusiinidel pidigi selline korraldus – et üks majutaja jagab kliendid mitmesse erinevasse öömajja – tavapärane olema ning et üks kolmetärnihotell pani Viru Reisid ka vahetult enne reisiseltskonna saabumist fakti ette, et grupp paigutatakse kolme eri hotelli (lõpuks lausa nelja). Küll aga ei vähenda seletused tõsiasja, et nii Männi kui ka kritiseeriva postituse selgitustest ilmneb, et majutusega läks reisil tõesti tihti rohkem aega, kui eeldati. 

Probleemid bussiga

Teele mindi Männi sõnul aga ikkagi terve bussiga ning mingit väljasuremist keset eri linnade tänavaid reisi kestel ei esinenud. Samuti eitab ta absoluutselt Hendriksoni postituses leiduvaid süüdistusi, mille kohaselt reisi lõpus, Losevo külas bussi remontinud (bussil purunes 20. septembril survelaager) lukksepad avaldasid kõva häälega arvamust bussi üldise seisukorra kohta. Männi sõnul avaldanud lukksepad imestust bussi suuruse üle, kuid klientidega nad ei suhelnudki, kuna remonditöökoda asus reisijate öömajast kaugel.

Reisi avapäeval tekkis tee peal ühele esikummile muhk, mis tekitas sõites vibratsiooni ning mis vahetati ohutuse kaalutlustel ja pikka reisi silmas pidades kohalikus töökojas ära. Küll tunnistas Männi, et esialgse rehvivahetusega mindi alt ja rehvivahetusi tuli reisil veelgi ette. Selles süüdistas Männi Venemaa halvasti hooldatud teid, mis reisil rehve halastamatult sõid.

Kommenteerides ülejäänud kriitikat bussi kohta tõi Männi põhjustajatena esile samuti kohalikud olud: 30-kraadises ilmas polevatki konditsioneerist suuremat kasu ja muidu töötanud ta nõuetekohaselt. Igaks juhuks kontrolliti reisi käigus ka jahutussüsteemi, mis võttis aga oma aja ja mille pärast jõuti ühel päeval öömajani oodatust hiljem.

Bussi tualeti olevat ummistanud keegi klientidest, kes oli visanud paberit sinna, kuhu poleks tohtinud. Probleem lahendati sama päeva õhtul, kui reisigrupp oli ära majutatud, kuna Venemaal pole Männi sõnul spetsiaalseid bussitualeti tühjendamise kohti kiirteede ääres või tanklates. 

Segadus reisikavaga

Etteheidetud ajakulukad protseduurid piiripunktides ei ole Männi sõnul reisikorraldaja  hallatavad ning olid ebameeldiv üllatus kõigile. Sõna sõna vastu on hinnangud vaatamisväärsuste nägemise suhtes. Männi kirjutas Postimehele, et ära jäid väga üksikud atraktsioonid (Uplistsikhe koobaslinnn, Moskva Suur Teater koos Teatri väljakuga, mõned väikekülad). «Tahaksime, et usuksite ka meid, kui giid kirjeldab näiteks reisi teist päeva, kus nähti ja külastati rohkem, kui programmis oli ette nähtud (mida võivad tõestada ka kõik ülejäänud 74 klienti, välja arvatud kaks naisterahvast, kellest ühe eest kirjutab meesterahvas, keda ennast sellel reisil ei olnud),» kommenteeris Männi.

Hendriksoni postituses seisis aga, et reisikava ei olnud adekvaatselt kokku pandud ja ära jäid ligi pooled reisi broneerimise hetkel lubatud vaatamisväärsused. Kriitilises postituses küsis Hendrikson ka, et miks on küll nii, et rahasumma nõuab reisifirma endale kuu aega enne väljasõitu, ent kolm päeva enne seda võib veel reisikava muuta.

Männi selgitas omalt poolt, et kõnealune märkus käis Abhaasia-Gruusia piiri olukorra kohta, mille tõttu tuli reisikava muuta ja mis tuli neile ebameeldiva üllatusena. Männi tunnistas, et see oli reisifirma viga, et piiripunkti toimimist igal kuul ei kontrollitud. Küll aga sõnas ta, et enne ärasõitu ei saanud Viru Reisid klientidelt mingit negatiivset tagasikaja programmi muudatuste kohta, millest anti reisijatele teada tõesti kolm päeva enne starti.

Viru Reisid on sekeldustes olnud varemgi. Näiteks 2014. aastal langes firma tarbijakaitse musta nimekirja (kus ta enam ei ole), kuna ei rahuldanud tarbijakaebuste komisjoni otsuseid. Süüdistusi klientide kaebustele aeglase reageerimise pärast on Viru Reiside aadressil laekunud veelgi.

Loo moraal on kindlasti selles, et reisiteenust pakkudes peab kõikidele detailidele mõtlema, sest kui on lubatud mugavustega buss, siis täpselt seda ka klient ootab. Näiteks pidi Viru Reisid 2015. aastal kompensatsiooni maksma kahele kliendile, kes ei näinud reisi kestel niiskuseudusest aknast piisavalt välja ega saanud kasutada bussi audio-video võimalusi, kuna need ei töötanud.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kommentaar

TTJA tarbimiskeskkonna osakonna turismivaldkonna juht Merli Siitan sõnas, et reisikorraldaja vastutab lepingu täitmisel reisija ees, mistõttu on reisikorraldaja ülesandeks tagada, et kõik lubatud reisiteenused saaksid reisijale osutatud.

«Kui reisikorraldajatel esineb raskusi või takistusi reisiprogrammi osaks olevate väljasõitude ja ringkäikude korraldamises, kohandatakse programmi tavaliselt selliselt, et kõik esialgsed või asendatud teenused saavad reisi jooksul osutatud. Kui aga reisijale ei osutata teenust ega asendata seda ka teise samaväärse teenusega, mille tulemusena reisi väärtus väheneb, on reisijal õigus alandada reisitasu. Millises ulatuses reisitasu alandada saab, sõltub saamata jäänud teenuse väärtusest,» selgitas Siitan. Vajaduse korral peab reisikorraldaja reisiteenuste osutamist suutma tõendada. Selleks võib reisikorraldaja võtta näiteks giidide, bussijuhtide või teiste reisijate ütlusi. 

Reisijal ei ole õigust kahjuhüvitisele, kui reisikorraldaja suudab tõendada, et reisikogemuse puudjäägid tulenesid: 

⦁ reisijast;

⦁ kolmandast isikust, kes ei ole seotud pakettreisilepingus sisalduva reisiteenuse osutamisega, ning see on ettenägematu või vältimatu;

⦁ vältimatutest ja erakorralistest asjaoludest.