Maksunõustaja: valitsuse pensioniplaan toob tulu eelkõige riigikassale

Gaily Kuusik Foto: Erakogu

Rangelt numbreid vaadates ja poliitilist argumentatsiooni kõrvale jättes tuleb tõdeda, et valitsuse plaan muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks toob rahalise kasu eeskätt riigile ja mitte tulevastele pensionäridele, kirjutab Deloitte Advisory maksunõustaja Gaily Kuusik.

Pensionireformi pooldajad on põhjendanud plaani muuta teine sammas vabatahtlikuks, kuna see võimaldab pensionikogujatel oma raha fondidest kätte saada ja seda ise oma äranägemise järgi kulutada või investeerida. Maksunõustajana, kelle igapäevaseks tööks on klientidele soovitada kõige mõistlikumaid viise tulude ja kulude planeerimiseks, pean nentima, et maksude aspektist võidab selle reformiga ainult riik ja kaotab tulevane pensionär ehk kõik kodanikud.

Pensionifondist raha väljavõtmisega kaotab inimene tänase lisaraha oma pensionikassasse ehk selle 4% sotsiaalmaksust, mis lisandub täna fondidesse riigipoolse panusega. Tõenäoliselt liigub see 4% riigi üldisesse sotsiaalmaksupatta ja riik kulutab selle ära jooksvateks kulutusteks.

Riigi tulud kasvavad ka töötajate palga isikumaksude arvelt, kuna osal tulevastest pensionäridest kaob 2% kogumispensioni maksustatavast tululust mahaarvamine, kui see makstakse välja palgana.

Pensionikoguja kaotab tulumaksu ennetähtaegselt pensionifondist väljavõetud rahalt, mis omakorda kasvatab korraks hüppeliselt riigi tulumaksulaekumisi. Tuleb ka arvestada, et isikute maksuvaba tulu on seotud täna astmetega ja igasugune raha väljavõtmine fondist võib kaasa tuua maksuvaba tulu kasutamise õiguse vähenemise või üldse õiguse kadumise maksuvabale tulule.

Riik teenib fondidest väljavõetava raha arvelt tehtavatelt ostudelt tõenäoliselt ka arvestatava summa täiendavat käibemaksu, mille inimene omakorda kaotab.

Maksukaotusi leevendava lahendusena lubab pensionireformi eelnõu luua inimestel pensioni investeerimiskonto ja investeerida 6% palgast maksuvabalt oma äranägemise järgi. See on esmapilgul hea alternatiiv senistele fondidele koos riigipoolse võimendusega, kuid siiski ei tähenda see, et investeeringutest teenitud dividend või kasum oleks maksuvaba. Samuti on täna raske prognoosida, kuidas selline investeerimiskonto tegelikkuses ellu rakendub ja kui populaarseks see osutub.

Tööandjatele tekitab uus kord mõningase halduskoormuse ja kulu tõusu, kuna tekib kohustus 3 korda aastas kontrollida töötajate valikuid seoses II pensionisambaga.

Eeltoodud emapilgul väikesena tunduvad protsendid tähendavad rahalises mahus olulisi summasid nii riigile, tööandjatele kui ka tulevastele pensionäridele. Riigi võit on lühiajaline ning raha väljavõtmine võib bumerangina valusalt kätte maksta. Tulevastel pensionäridel tasuks aga mõelda, kuidas uues keskkonnas toimetada, nii et kaotus maksude arvelt oleks võimalikult väike.