Allan Remmelkoor aga suurt traagikat olukorras ei näinud. «Konkurents on tihe ja arvestades, et meil on üle 30 erineva kohviku ja restorani, on selge, et aasta jooksul mingid korrektsioonid tulevad ja kõik kontseptsioonid ei tööta. Seetõttu on liikumised paratamatud.»
Allan Remmelkoor aastapäeva eel: kindlasti ei võta me T1-te igaüht, kes tulla tahab
Seitsmendal novembril rääkis Postimees Remmelkoorega uuesti, et usutleda, kuidas on ta rahul keskuse esimese aastaga.
Kuidas esimest aastat tervikuna hindate? Millega rahule jäite, millega mitte?
Rõõmu teeb külastajate tagasiside meie maja arhitektuurile, atmosfäärile ja innovatsioonile; sellele uuele ruumitunnetusele, mida me tahtsimegi luua. Rõõmu teeb kindlasti ka see, et oleme esimese hooga kohe suutnud saavutada ajaviite-, meelelahutus- ja toitlustussektoris kõrge positsiooni kodumaal. Nende järgi meid täna tuntakse. Järgi aidata tuleb aga klassikalist kaubandust, ehk see osa, kus innovatsiooni on kõige raskem ka meil enda poolt luua. Kauplusi tuleb kindlasti juurde avada.
Kas Ülemiste poolt samuti rajatud kinokompleks on teie kinoprojektile ka kuidagi halvasti mõjunud?
Meie kino tulemused on siiamaani ületanud meie ootuseid. Senimaani, vaatamata Apollo kino avamisele Ülemiste keskuses juunis, on meie tulemused väga rahuldavad. Ütlen ka niipalju, et kui meil on olnud keerulisem konkureerida teiste Tallina keskustega klassikalise kaubanduse valdkonnas, siis meelelahutuse valdkonnas on teistel juba keeruline meie positsiooni kõigutama hakata. Ülemiste käitumist on seetõttu võimalik mõista - eks nad üritavad iga hinna eest kõikides segmentides oma tugevust näidata.
Me ei ole tundnud negatiivset mõju Ülemiste kino kohalolust ja meie kino numbrid on endiselt paremad, kui me enne kino avamist kalkuleerisime.
Pigem on praegu keskus tuntud meelelahutuslikkuse ja söögi poole pealt. Mida te olete esimese aasta jooksul õppinud tavakaubanduse kohta? Mida ja kuidas üritate tulevatel aastatel paremini teha? Kuidas elavdada seda, et inimesed, kes käivad küll keskuses, külastaksid ka teie pindu, kust tuleb enim teie renditulu?
Vastus on lihtne: peame kauplusi juurde avama. Kindlasti aga peame hindama väga oluliselt, et keda me avame. Päris mitmeid pindu oleme me hoidnud meelega tühjana, kuna kindlasti ei võta me igat kauplust keskusesse, kes tulla tahab. Me soovime evida siin innovaatilisi ja visuaalselt pilkupüüdvaid kauplusi. Me ei ole rahul mitte iga poega, mis meil täna siin avatud on. Kvaliteeditaseme tõstmine on järgmise kaheteistkümne kuu esmaprioriteet, koos uute kaupluste avamisega. Me oleme õppinud viimase aasta jooksul, et kaupluse kontseptsioon peab olema selge: ta võib olla kallimal hinnatasemel või odavamas segmendis, aga kui tema kontseptsioon on selge ja tal on atraktiivne ehituslik väljanägemine (mööbel, kauba paigutus jne.), siis on tema tulemused head ja inimesed külastavad seda. Ta ei tohi väja näha nagu turukauplus.
Asju saab täna osta 24/7 internetist. Emotsioone, kogemusi ja koosveedetud aega lähedastega sa internetist ei saa. See on kindlasti üks trend, mis järgnevatel aastatel meid saadab.
Samas kaubanduskeskus kui selline ei ole tüüpiliselt inimeste mõttemaailmas koht, kuhu minnakse perega vaba aega veetma, vaid pigem on ta koht, kuhu minnaksegi ostlema. Millistel alustel kavatsete te oma kuvandit kaubanduskeskusest muuta nii, et sellele ei jääks ärilist maiku taha?
Mõistlikkus kõikides lõikudes. Minu meelest ei saa vastandada meelelahutust ja kaubandust. Väga mitmetest linnaosadest Tallinnas tullakse meie juurde siiski peamiselt aega veetma. Selle kuvandi me oleme täna juba saavutanud. Meil on pigem see teema, et kui me laiendame oma klassikalise kaubanduse valikut, siis on meilt rohkem osta ja need inimesed, kes täna tulevad siia aega veetma hakkavad leidma rohkem põhjuseid ka siit oste sooritada. See tasakaal peab loomulikult olema paigas - ei saa minna liialt kumbagi äärmusesse. Võin öelda ka, et kõik Tallinna kaubanduskeskused täna mõtlevad selle peale, kuidas vaba aja veetmise võimalusi laiendada ja neid juurde lisada.
Paar kuud tagasi tuli teiega konkureerivalt Ülemiste juhilt Guido Pärnitsalt väide, et kui T1 keskendukski rohkem meelelahutusele - paneks näiteks terve teise korruse ka meelelahutuse alla - siis saaks selle keskuse paremini käima. Kuidas Te sellele reageerite ja kas olete nõus selle hinnanguga?
Me tegelikult tahame küll laiendada meelelahutuse valdkonda, sest et kuigi me oleme selle kuvandi poolest linnas väga hästi tuntud, siis on meil peamised meelelahutuslikud tegevused lastele, mitte niivõrd täiskasvanutele. Me tahame tekitada võimalusi juurde teismelistele ja täiskasvanutele, nii et ses osas on Guido Pärnitsa mõttel kindlasti jumet ja meelelahutuse poolt tuleb meil tugevdada. Seda on ta ka ise püüdnud Ülemistes teha - eks kõik arendaja selles suunas täna pead murravad. Aga see kindlasti ei tähenda seda, et klassikaline kaubandus ei oleks meile tähtis. Nagu Te isegi mainisite, siis puhtalt majanduslikel põhjustel. Kuigi, meeleahutusasutuste ja klassikaliste kaupluste poolt makstava rendi vahe on järjest vähenemas. Üüritasemed 10 aasta tagustega võrreldes on üleüldse langemas, küll aga on vaba aja kohad hakanud aina enam renti maksma. Eks üüride allahindlused ja osade kaupluste tasuta pindadel hoidmised on tuttavad kõikidele arendajatele Tallinnas. Minu info kohaselt nii Cityconi objektidel (Kristiine keskus, Rocca Al Mare -toim) kui ka Ülemistes endas. Eks see majanduslik pool on täna tõsine küsimus kõikidele keskuste arendajatele.
Kas olete rahul majandusliku progressiga, mida T1 on aasta vältel teinud? Või on tõele au andes see olnud siiski allapoole arvestusi ja järgmine aasta peaks tulema kõvasti parem?
Numbrid on olnud allapoole meie ootuseid, seda ma ei salga. Kindlasti ootame me järgmiselt aastalt paremaid numbreid ja me näeme ka konkreetseid viise, kuidas numbreid parandada - küll varsti näevad seda ka meie kliendid. Korraks jutu alguse juurde tagasi tulles, siis meil on ju olnud teatud lõike, mis on läinud käima palju paremini, kui me oleks arvanud. Kino ja ka Super Skypargi ja vaateratta projektid tervikuna on näidanud külastajate numbreid, millest me poleks osanud undki näha. 250 000 inimest on käinud vaaterattal ja kõvasti üle poole miljoni on käinud Super Skypargis kokku.
Aga selge on see, et klassikalise kaubanduse pool on jäänud allapoole ootusi ja see nõuab järeleaitamist. Seetõttu ka meie numbrimajandus ei ole täna selline, nagu me näha tahaks.
Kui aastale tagasi vaadata, siis kas tegevuslikus käitumises on ka mingeid kahetsusi, mida tagasivaadates oleks teinud teistmoodi?
Meil on sellel aastal mõned kauplused lahkunud ja mõned on juurde tulnud. Iga kauplus on mulle endale natuke nagu oma laps, et kui neid juurde sünnib teeb see meele rõõmsaks ja kui keegi peab misiganes põhjustel lahkuma teeb see meele kurvaks. Põhiline ülesanne ongi kaupluste kvaliteedi ja arvu kasvatamine. Aga ütlen ka kokkuvõtvalt, et iga uus algus on raske ja me oleme omas vallas pioneerid. Mul käisid näiteks täna külas kollegid Soomest, Idakeskusest, ja nad ütlesid, et see on see suund, kuhupoole ka nemad tahavad liikuda, mis just puudutab tunnetuslikkust - milline on kaasaegse kaubanduse ja meelelahutuse sümbioos. Selge on aga see, et üksi ei toimi (kaubanduskeskuses -toim) ei meelelahtutus ega klassikalised poed. Tugeva sümbioosi loomine on kõige tähtsam.
Lõpetuseks ütles Remmelkoor veel, et nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, ei saa ka nende maja kunagi valmis - töö tootearenduse kallal jääb alatiseks.