/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/04/12715408t1h6b08.jpg)
Meremuuseumi Lennusadama jahisadama juht Lauri Väinsalu ja tema tiim läbisid täna vaatamata lõikavale tuulele ja külmale vihmale vetelpäästekoolituse, mille käigus tuli ilma erivarustuseta «vette kukkuda» ja õppida külmašokki kontrollima.
Lennusadama töötajad harjutasid külma vette kukkumist ja vees olija abistamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vetelpäästekoolituse eesmärgiks oli Väinsalu sõnul valmistada sadama töötajad paremini ette võimalike ohuolukordade lahendamiseks sadamas ning vältida päästjate eneste ohtu sattumist. Õppus keskendus külma vette kukkunud inimese päästmisele, kuid seonduvalt käidi läbi ka muud võimalikud kriisiolukorrad, mis sadamas ja sealt sisse-väljasõidul võivad juhtuda.
Koolituse läbi viinud Eesti Vetelpääste Seltsi instruktor Gert Teder ütles, et kõige parem päästetöö on ennetus, kuid et võimalikeks ohuolukordadeks paremini valmis olla, peavad päästjad ise veenduma, mida tunneb ja kogeb külma vette kukkunud paadisõitja või sadamakülastaja. Teder rõhutas, et külmašokki kontrollima õppinud inimene püsib külmas vees adekvaatse ja tegutsemisvõimelisena umbes kümme minutit, kuid šoki tõttu kontrollimatult õhku ahmiv abivajaja võib vett hingamisteedesse tõmmata ja uppuda paari minutiga.
«Maailma terviseorganisatsiooni määratluse järgi loetakse külmaks veeks kõik, mis jääb allapoole 18 kraadi,» selgitas Teder ning rõhutas, et ilma pinnaltpäästeülikonnata külma vette hüppav päästja riskib hoopis oma eluga.
Lauri Väinsalu ütles, et kuna Lennusadama jahisadam asub rahvarohkes kohas muuseumi territooriumil, peab ta sadamatöötajate head ohutusalast ettevalmistust ja varustust eriolukordadega toime tulekuks väga oluliseks. Lennusadamal on plaanis enne järgmist meresõiduhooaega teha veel 1-2 vetelpääste- ja merepäästealast koolitust.